Otse põhisisu juurde

Kohvik "Maantee" 24h avatud!

Enne viimast nädalavahetust ei olnud keegi peale kohalike ilmselt kuulnudki Iveria nimelisest kohvikust. Nelja hukkunuga liiklusavarii seob edaspidi selle 24h avatud maanteekohviku statistiliselt Haapsalu maanteega.
Ajaloost on teada, et Tallinn-Narva maanteel oli üks ohtlik teelõik. Oli isegi Eesti kõige ohtlikum teelõik. Statistiliselt. Sellel teelõigul asub Edise mõis, milles omakorda Valge Hobu trahter. See trahter oli kümmekond aastat tagasi piirkonnas väga populaarne, paraku lõppes paljude peoliste teekond lõplikult trahtri esisel maanteel.
Statistikal oli oluline kaal Kukruse-Jõhvi teelõigu rekonstrueerimisprojekti tasuvusarvutustes. Tegelikult vähenesid õnnetused selles kohas tükk aega varem, kui trahter kaotas oma populaarsust. 
Meil on ka teada, et Tallinn-Tartu maanteel paikneb Kükita kohvik ja ka siin on toimunud mitmeid raskeid avariisid. Need avariid on loonud kuvandi ohtlikust maanteest, aga mitte ohtlikust kohvikust. Muidugi ei saa kõiki maanteel toimuvaid avariisid panna ühe kohviku süüks. Lisaks Kükitale on ka teisi vähem ja rohkem ohtlikke kohti.
Ütlevad, et olid toredad inimesed. Nende puuduseks oli kuulumine riskirühma, millest nad välja kasvada ei jõudnud. Ka trahvid kiiruseületamiste eest räägivad seda. Julmalt öeldes on siin tegemist loodusliku valikuga, kuid see ei tohi nii olla. See ei ole nii. Me ju teame, et inimene ei ole täiuslik. Me teame, et noortel meestel sõidab grupis katus ära. Me teame, et alkohol ja rool ei sobi kokku. Ometi on Eestis ettevõtlusvabadus sellisel silmakirjalikul tasemel, et maantee ääres võib tegutseda 24h avatud kohvik, milles müügil ka alkohol. 

Maksumaksja raha eest ehitatud ristmik (mahasõit), möödasõidulaiend ja piire.  NB! Ristmiku vastas on ka mahasõit!
Igal avariil on oma eelkäik. On põhjused ja on juurpõhjused. Põhjus on see, et noored inimesed tahavad pidutseda. Me kõik oleme pidutsenud ja seda oleks meie järeltulijatele taaskord kahepalgeline ette heita. Juurpõhjus on see, et on olemas ebamõistlikud pidutsemiskohad. Vaadakem kaarti ja küsigem, mille kuradi pärast peab Tallinn-Haapsalu maantee ääres olema 24h peopanemise koht kohas, kus ümberringi on mets, asustust ei ole ja kiirus maanteel on 90 km/h?
Me ei saa muuta inimolemust, kuid saame muuta keskkonda. Nagu ütleb http://www.roadpeace.org/ slogan: "sõidukid on asendatavad, inimesed mitte". Sama kehtib kõige materiaalse kohta.
Ühelt poolt tuleb nõustuda Indrek Sirkiga, et järelevalve on vajalik. Kuid mida oleks siin aidanud järelevalve? Noormees oli politseiga alles eelmisel päeval kohtunud. Kas iga maanteekohviku juures peab olema patrull, kes kontrollib isikute joovet ja valvab, et keegi liiga ulakaks ei muutu?
Kui planeeringuid ja projekte kooskõlastatakse tervisekaitsetalitusega ja päästeametiga, siis politseiga mitte. Hämmastavam on siiski, et alkoholiga äritsemist keelab ja laseb sisuliselt ainult kohalik omavalitsus. Kuigi alkoholi tarbimisel on otsene seos liiklusohtlikkusega, ei ole Eesti Politseil täna midagi öelda alkoholi tarbimise asukoha planeerimise ja müügilubade menetluse kohta. Isegi, kui neid kaasataks menetlusse, siis ei ole olemas seadusepügalat, mis otseselt ja üheselt keelaks maanteel alkoholi müügi ja tarbimise.
Kuniks me juurpõhjustega ei tegele, paneme siis rohkem patrulle välja.. võib-olla kehtestaks ka piirangu 30km/h?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. P...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Sketshid sahtlist: Laagri rongijaam ja tunnel

Üle 30 aasta tagasi iseseisvumise taastamise künnisel võõrustasime ühte Saksa inseneeria tudengit, kes viibis Eestis praktikal. Praktika lõpus sai küsitud, et kas oli siis ka midagi õppida? Tema vastuse leiad artikli lõpust. 2021 aasta augustis käisime koos Tormi Taboriga Eesti Raudtees selgitamas, miks nende projekt on kõlbmatu ja tuleks ümber teha. See käik oli nagu hane selga vesi ehk projekt läks sama targalt ehitusse 2022 aastal. Siin on ajaloolise tõe huvides slaidid, mida sai raudteelastele näidatud. Kuigi Eesti Raudtee (EVR) organisatsioonis on 30 aastaga toimunud verevahetust, siis kahjuks on sügav nõuka-aja mentaliteet selles organisatsioonis ikka veel sees. Asi ei ole mitte rööpalaiuses, mis on nö "vene oma", sest seegi pole tegelikult vene vaid hoopis brittide vana. Paratamatult on EVR jätkuvalt olnud seotud Vene raudteega kaubavedude tõttu, igasugused normatiivid on tulnud seetõttu sealt. Kuni v...