Otse põhisisu juurde

Kohvik "Maantee" 24h avatud!

Enne viimast nädalavahetust ei olnud keegi peale kohalike ilmselt kuulnudki Iveria nimelisest kohvikust. Nelja hukkunuga liiklusavarii seob edaspidi selle 24h avatud maanteekohviku statistiliselt Haapsalu maanteega.
Ajaloost on teada, et Tallinn-Narva maanteel oli üks ohtlik teelõik. Oli isegi Eesti kõige ohtlikum teelõik. Statistiliselt. Sellel teelõigul asub Edise mõis, milles omakorda Valge Hobu trahter. See trahter oli kümmekond aastat tagasi piirkonnas väga populaarne, paraku lõppes paljude peoliste teekond lõplikult trahtri esisel maanteel.
Statistikal oli oluline kaal Kukruse-Jõhvi teelõigu rekonstrueerimisprojekti tasuvusarvutustes. Tegelikult vähenesid õnnetused selles kohas tükk aega varem, kui trahter kaotas oma populaarsust. 
Meil on ka teada, et Tallinn-Tartu maanteel paikneb Kükita kohvik ja ka siin on toimunud mitmeid raskeid avariisid. Need avariid on loonud kuvandi ohtlikust maanteest, aga mitte ohtlikust kohvikust. Muidugi ei saa kõiki maanteel toimuvaid avariisid panna ühe kohviku süüks. Lisaks Kükitale on ka teisi vähem ja rohkem ohtlikke kohti.
Ütlevad, et olid toredad inimesed. Nende puuduseks oli kuulumine riskirühma, millest nad välja kasvada ei jõudnud. Ka trahvid kiiruseületamiste eest räägivad seda. Julmalt öeldes on siin tegemist loodusliku valikuga, kuid see ei tohi nii olla. See ei ole nii. Me ju teame, et inimene ei ole täiuslik. Me teame, et noortel meestel sõidab grupis katus ära. Me teame, et alkohol ja rool ei sobi kokku. Ometi on Eestis ettevõtlusvabadus sellisel silmakirjalikul tasemel, et maantee ääres võib tegutseda 24h avatud kohvik, milles müügil ka alkohol. 

Maksumaksja raha eest ehitatud ristmik (mahasõit), möödasõidulaiend ja piire.  NB! Ristmiku vastas on ka mahasõit!
Igal avariil on oma eelkäik. On põhjused ja on juurpõhjused. Põhjus on see, et noored inimesed tahavad pidutseda. Me kõik oleme pidutsenud ja seda oleks meie järeltulijatele taaskord kahepalgeline ette heita. Juurpõhjus on see, et on olemas ebamõistlikud pidutsemiskohad. Vaadakem kaarti ja küsigem, mille kuradi pärast peab Tallinn-Haapsalu maantee ääres olema 24h peopanemise koht kohas, kus ümberringi on mets, asustust ei ole ja kiirus maanteel on 90 km/h?
Me ei saa muuta inimolemust, kuid saame muuta keskkonda. Nagu ütleb http://www.roadpeace.org/ slogan: "sõidukid on asendatavad, inimesed mitte". Sama kehtib kõige materiaalse kohta.
Ühelt poolt tuleb nõustuda Indrek Sirkiga, et järelevalve on vajalik. Kuid mida oleks siin aidanud järelevalve? Noormees oli politseiga alles eelmisel päeval kohtunud. Kas iga maanteekohviku juures peab olema patrull, kes kontrollib isikute joovet ja valvab, et keegi liiga ulakaks ei muutu?
Kui planeeringuid ja projekte kooskõlastatakse tervisekaitsetalitusega ja päästeametiga, siis politseiga mitte. Hämmastavam on siiski, et alkoholiga äritsemist keelab ja laseb sisuliselt ainult kohalik omavalitsus. Kuigi alkoholi tarbimisel on otsene seos liiklusohtlikkusega, ei ole Eesti Politseil täna midagi öelda alkoholi tarbimise asukoha planeerimise ja müügilubade menetluse kohta. Isegi, kui neid kaasataks menetlusse, siis ei ole olemas seadusepügalat, mis otseselt ja üheselt keelaks maanteel alkoholi müügi ja tarbimise.
Kuniks me juurpõhjustega ei tegele, paneme siis rohkem patrulle välja.. võib-olla kehtestaks ka piirangu 30km/h?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi