Enne viimast nädalavahetust ei olnud keegi peale kohalike ilmselt kuulnudki Iveria nimelisest kohvikust. Nelja hukkunuga liiklusavarii seob edaspidi selle 24h avatud maanteekohviku statistiliselt Haapsalu maanteega.
Ajaloost on teada, et Tallinn-Narva maanteel oli üks ohtlik teelõik. Oli isegi Eesti kõige ohtlikum teelõik. Statistiliselt. Sellel teelõigul asub Edise mõis, milles omakorda Valge Hobu trahter. See trahter oli kümmekond aastat tagasi piirkonnas väga populaarne, paraku lõppes paljude peoliste teekond lõplikult trahtri esisel maanteel.
Statistikal oli oluline kaal Kukruse-Jõhvi teelõigu rekonstrueerimisprojekti tasuvusarvutustes. Tegelikult vähenesid õnnetused selles kohas tükk aega varem, kui trahter kaotas oma populaarsust.
Meil on ka teada, et Tallinn-Tartu maanteel paikneb Kükita kohvik ja ka siin on toimunud mitmeid raskeid avariisid. Need avariid on loonud kuvandi ohtlikust maanteest, aga mitte ohtlikust kohvikust. Muidugi ei saa kõiki maanteel toimuvaid avariisid panna ühe kohviku süüks. Lisaks Kükitale on ka teisi vähem ja rohkem ohtlikke kohti.
Ütlevad, et olid toredad inimesed. Nende puuduseks oli kuulumine riskirühma, millest nad välja kasvada ei jõudnud. Ka trahvid kiiruseületamiste eest räägivad seda. Julmalt öeldes on siin tegemist loodusliku valikuga, kuid see ei tohi nii olla. See ei ole nii. Me ju teame, et inimene ei ole täiuslik. Me teame, et noortel meestel sõidab grupis katus ära. Me teame, et alkohol ja rool ei sobi kokku. Ometi on Eestis ettevõtlusvabadus sellisel silmakirjalikul tasemel, et maantee ääres võib tegutseda 24h avatud kohvik, milles müügil ka alkohol.
Maksumaksja raha eest ehitatud ristmik (mahasõit), möödasõidulaiend ja piire. NB! Ristmiku vastas on ka mahasõit! |
Igal avariil on oma eelkäik. On põhjused ja on juurpõhjused. Põhjus on see, et noored inimesed tahavad pidutseda. Me kõik oleme pidutsenud ja seda oleks meie järeltulijatele taaskord kahepalgeline ette heita. Juurpõhjus on see, et on olemas ebamõistlikud pidutsemiskohad. Vaadakem kaarti ja küsigem, mille kuradi pärast peab Tallinn-Haapsalu maantee ääres olema 24h peopanemise koht kohas, kus ümberringi on mets, asustust ei ole ja kiirus maanteel on 90 km/h?
Me ei saa muuta inimolemust, kuid saame muuta keskkonda. Nagu ütleb http://www.roadpeace.org/ slogan: "sõidukid on asendatavad, inimesed mitte". Sama kehtib kõige materiaalse kohta.
Ühelt poolt tuleb nõustuda Indrek Sirkiga, et järelevalve on vajalik. Kuid mida oleks siin aidanud järelevalve? Noormees oli politseiga alles eelmisel päeval kohtunud. Kas iga maanteekohviku juures peab olema patrull, kes kontrollib isikute joovet ja valvab, et keegi liiga ulakaks ei muutu?
Kui planeeringuid ja projekte kooskõlastatakse tervisekaitsetalitusega ja päästeametiga, siis politseiga mitte. Hämmastavam on siiski, et alkoholiga äritsemist keelab ja laseb sisuliselt ainult kohalik omavalitsus. Kuigi alkoholi tarbimisel on otsene seos liiklusohtlikkusega, ei ole Eesti Politseil täna midagi öelda alkoholi tarbimise asukoha planeerimise ja müügilubade menetluse kohta. Isegi, kui neid kaasataks menetlusse, siis ei ole olemas seadusepügalat, mis otseselt ja üheselt keelaks maanteel alkoholi müügi ja tarbimise.
Kuniks me juurpõhjustega ei tegele, paneme siis rohkem patrulle välja.. võib-olla kehtestaks ka piirangu 30km/h?
Kommentaarid
Postita kommentaar
Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!