Otse põhisisu juurde

Ettepanekud Rail Baltic maakonnaplaneeringute lähtetingimustele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile

talgo.com
Võttis aega, mis ta võttis, aga sain oma ettepanekud hilinemisega esitatud.
Lühidalt on mul kolm muret, mida olen osaliselt siin ka varem käsitlenud:

  • Raudteede koostöö, ressursside ebaefektiivne kasutus, kui raudtee rajatakse nn Euroopa standard laiusel. Senini ei ole üldse vaevutud arutama, rääkimata uurimisest, kuidas toimiks Rail Baltics Vene laiusel ning kasutades Euroopa suunal muutuva rööpmelaiusega veermikku. Millised on kulud, millised on tulud, millised on keskkonnamõjud? 
  • Rail Balticsi vajadus. Kellele ja miks? Kas tõesti leidub 1500 inimest päevas, kes soovivad sõita Riiga, Vilniusse, Varssavisse ja Berliini ning 1500 inimest, kes soovivad tagasi sõita? Miks ei ole täna neid reisijaid nii palju, kuigi mingeid takistusi reisimiseks ei ole? Millistele kaupadele ja miks on vaja seda raudteed? Kas me ehitame raudtee mingile müstilisele kaubale, mis võib-olla tahab läbi Põhjamere, Norra ja Soome liikuda läbi Eesti? Miks see meile kasulik on? Gaasitoru mere põhjas tundub meile erakordse ohuna, aga raudtee tundmatu kauba vedamiseks meie õuel? Või on meil Eestis mingi potentsiaal varustada Euroopat millegi väärtuslikuga, mis meile õnne (loe: pensioni) koju toob? Kus on see potentsiaal? AECOMi uuring kahjuks ei anna sisulisi vastuseid.
  • Menetlus. Juba on algatatud üks detailplaneering, millega soovitakse sisulist arutelu alternatiivide üle piirata. Kogu Rail Balticsi ajakava on kavandatud selliselt, et aruteluks aega ei ole. Maakonnaplaneeringuid ja detailplaneeringuid soovitakse menetleda paralleelselt. See ei ole mõistuspärane, minu hinnangul ka mitte õiguspärane.
Ootame siis vastuseid ja sisulist tööd alternatiividega!
PS. Kuna ametlik portaal railbaltic.info ei ole selgelt loodud avalikkusega dialoogi pidamiseks, siis on aktiivsed kodanikud võtnud initsiatiivi enda kätte. www.avalikultrailbalticust.ee ehk loodetavasti suudab asju vaadata laiemalt, kui vaid teoreetiline oht kuulsale arteesia kaevule.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun
Postita kommentaar
Lisateave

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin
1 kommentaar
Lisateave