Otse põhisisu juurde

Ettepanekud Rail Baltic maakonnaplaneeringute lähtetingimustele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile

talgo.com
Võttis aega, mis ta võttis, aga sain oma ettepanekud hilinemisega esitatud.
Lühidalt on mul kolm muret, mida olen osaliselt siin ka varem käsitlenud:

  • Raudteede koostöö, ressursside ebaefektiivne kasutus, kui raudtee rajatakse nn Euroopa standard laiusel. Senini ei ole üldse vaevutud arutama, rääkimata uurimisest, kuidas toimiks Rail Baltics Vene laiusel ning kasutades Euroopa suunal muutuva rööpmelaiusega veermikku. Millised on kulud, millised on tulud, millised on keskkonnamõjud? 
  • Rail Balticsi vajadus. Kellele ja miks? Kas tõesti leidub 1500 inimest päevas, kes soovivad sõita Riiga, Vilniusse, Varssavisse ja Berliini ning 1500 inimest, kes soovivad tagasi sõita? Miks ei ole täna neid reisijaid nii palju, kuigi mingeid takistusi reisimiseks ei ole? Millistele kaupadele ja miks on vaja seda raudteed? Kas me ehitame raudtee mingile müstilisele kaubale, mis võib-olla tahab läbi Põhjamere, Norra ja Soome liikuda läbi Eesti? Miks see meile kasulik on? Gaasitoru mere põhjas tundub meile erakordse ohuna, aga raudtee tundmatu kauba vedamiseks meie õuel? Või on meil Eestis mingi potentsiaal varustada Euroopat millegi väärtuslikuga, mis meile õnne (loe: pensioni) koju toob? Kus on see potentsiaal? AECOMi uuring kahjuks ei anna sisulisi vastuseid.
  • Menetlus. Juba on algatatud üks detailplaneering, millega soovitakse sisulist arutelu alternatiivide üle piirata. Kogu Rail Balticsi ajakava on kavandatud selliselt, et aruteluks aega ei ole. Maakonnaplaneeringuid ja detailplaneeringuid soovitakse menetleda paralleelselt. See ei ole mõistuspärane, minu hinnangul ka mitte õiguspärane.
Ootame siis vastuseid ja sisulist tööd alternatiividega!
PS. Kuna ametlik portaal railbaltic.info ei ole selgelt loodud avalikkusega dialoogi pidamiseks, siis on aktiivsed kodanikud võtnud initsiatiivi enda kätte. www.avalikultrailbalticust.ee ehk loodetavasti suudab asju vaadata laiemalt, kui vaid teoreetiline oht kuulsale arteesia kaevule.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi