Otse põhisisu juurde

Aruvalla-Kose | Alternatiiv 1

Juba mõnda aega tagasi toimus Kose vallas nõupidamine, kus arutati võimalusi Kolu sõlme liikluskorralduse ohutumaks muutmist. Hea meel on, et seekordne arutelu oli konstruktiivne ja toimus ka väikesi nihkeid. Arusaamine ohutust liikluskeskkonnast on visa tulema, aga me jätkame võitlust.
Enne koosolekut leidsin Kose vallamajast Aruvalla-Kose teelõigu infolehe nr 1, mis oli värskelt ilmunud. Selle leiate Maanteeameti kodulehelt. On üsna keeruline kirjeldada seda vastuolulist tunnet, mida kogesin infolehte nähes.
Aruvalla-Kose teelõigu infoleht nr 1 headline..
Ma ei tea, mis ajast on Tartu maantee arendusel selline põhirõhk, aga see ei olnud kindlasti põhirõhk siis, kui kinnitati Aruvalla-Kose teelõigu eelprojekt ja otsustati selle põhjal korraldada projekteerimis-ehitushange. Ok, see on minevik. Õnneks on nii, et Aruvalla-Kose tee-ehitusprojekti teeb täna Ramboll. Õnneks on nüüd ka Maanteeametil põhirõhk paika loksunud, vähemalt nii on kirjas. Seega tuleb meil "sitast" sepik ära teha. Loodan edaspidi veelgi konstruktiivsemale koostööle!
Infolehes on ka Aruvalla-Kose projekti skeem. Paraku ei ole skeemile lisatud värvide tähendust, parandan allpool selle lünga. Ütleme nii, et värvide tähendus on üsna kujundlik.
Aruvalla-Kose teelõigu projekti skeem infolehest nr 1.
Kollane: olemasolev Aruvalla-Kose maanteelõik, mille kohta kehtib infolehes toodud statistika ning mis on kavas ehitada 4-rajaliseks
Punane: eelprojektiga kavandatud ohtlikud rambid ja kohalikud teed, mis tuleb ristmike osas Tartu maantee arenduse põhirõhku silmas pidades ümber projekteerida. Muidugi juhul, kui Maanteeamet ei arva, et põhirõhk kehtib ainult Tartu maanteele ja teistel teedel on mingi teistsugune põhirõhk?

Nüüd aga episood 1 alternatiivi juurde.

Keegi ei ole veel võtnud vaevaks vastu vaielda, on siis ohtlik või mitte? Ega siin polegi midagi vaielda. Audiitor ütleb: igal juhul tuleks hoiduda Y-kujulistest ristmikest raskete õnnetuste suure tõenäosuse tõttu.
Audiitor on pakkunud välja ka turvalise lahenduse:

Konkreetsel kohal näeks see välja selline:


Maanteeamet on hiljuti väljastanud aga ehitusloa sellisele lahendusele:

Kuivõrd ehitamist ei alustata ohtlikust kohast on jätkuvalt võimalik projekti korrigeerida ja mitte ehitada välja ohtlikku lahendust. Nagu jooniselt näete, on töövõtja lisanud projektile vastutusest lahtiütluse.
Lõpetuseks paar filosoofilist küsimust. Kui teeprojekti eesmärgiks on liiklusohutuse parandamine ehk liiklusohutuse probleemi lahendamine, siis kas lahendust, mis ohutust ei paranda, saab üldse lahenduseks nimetada? Kas lahendust, mis tõstab ohu põhiteelt kõrvalteele, võib nimetada keskteeks ehk kompromisslahenduseks? Kas liiklusohutuse arvel on eetiline teha kompromisse? Kas formaalsed tingimused on olulisemad sisulistest, kui küsimus on teekasutajate ohutuses? Kas keegi oskab vastata?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi