Otse põhisisu juurde

Aruvalla-Kose | Alternatiiv 1

Juba mõnda aega tagasi toimus Kose vallas nõupidamine, kus arutati võimalusi Kolu sõlme liikluskorralduse ohutumaks muutmist. Hea meel on, et seekordne arutelu oli konstruktiivne ja toimus ka väikesi nihkeid. Arusaamine ohutust liikluskeskkonnast on visa tulema, aga me jätkame võitlust.
Enne koosolekut leidsin Kose vallamajast Aruvalla-Kose teelõigu infolehe nr 1, mis oli värskelt ilmunud. Selle leiate Maanteeameti kodulehelt. On üsna keeruline kirjeldada seda vastuolulist tunnet, mida kogesin infolehte nähes.
Aruvalla-Kose teelõigu infoleht nr 1 headline..
Ma ei tea, mis ajast on Tartu maantee arendusel selline põhirõhk, aga see ei olnud kindlasti põhirõhk siis, kui kinnitati Aruvalla-Kose teelõigu eelprojekt ja otsustati selle põhjal korraldada projekteerimis-ehitushange. Ok, see on minevik. Õnneks on nii, et Aruvalla-Kose tee-ehitusprojekti teeb täna Ramboll. Õnneks on nüüd ka Maanteeametil põhirõhk paika loksunud, vähemalt nii on kirjas. Seega tuleb meil "sitast" sepik ära teha. Loodan edaspidi veelgi konstruktiivsemale koostööle!
Infolehes on ka Aruvalla-Kose projekti skeem. Paraku ei ole skeemile lisatud värvide tähendust, parandan allpool selle lünga. Ütleme nii, et värvide tähendus on üsna kujundlik.
Aruvalla-Kose teelõigu projekti skeem infolehest nr 1.
Kollane: olemasolev Aruvalla-Kose maanteelõik, mille kohta kehtib infolehes toodud statistika ning mis on kavas ehitada 4-rajaliseks
Punane: eelprojektiga kavandatud ohtlikud rambid ja kohalikud teed, mis tuleb ristmike osas Tartu maantee arenduse põhirõhku silmas pidades ümber projekteerida. Muidugi juhul, kui Maanteeamet ei arva, et põhirõhk kehtib ainult Tartu maanteele ja teistel teedel on mingi teistsugune põhirõhk?

Nüüd aga episood 1 alternatiivi juurde.

Keegi ei ole veel võtnud vaevaks vastu vaielda, on siis ohtlik või mitte? Ega siin polegi midagi vaielda. Audiitor ütleb: igal juhul tuleks hoiduda Y-kujulistest ristmikest raskete õnnetuste suure tõenäosuse tõttu.
Audiitor on pakkunud välja ka turvalise lahenduse:

Konkreetsel kohal näeks see välja selline:


Maanteeamet on hiljuti väljastanud aga ehitusloa sellisele lahendusele:

Kuivõrd ehitamist ei alustata ohtlikust kohast on jätkuvalt võimalik projekti korrigeerida ja mitte ehitada välja ohtlikku lahendust. Nagu jooniselt näete, on töövõtja lisanud projektile vastutusest lahtiütluse.
Lõpetuseks paar filosoofilist küsimust. Kui teeprojekti eesmärgiks on liiklusohutuse parandamine ehk liiklusohutuse probleemi lahendamine, siis kas lahendust, mis ohutust ei paranda, saab üldse lahenduseks nimetada? Kas lahendust, mis tõstab ohu põhiteelt kõrvalteele, võib nimetada keskteeks ehk kompromisslahenduseks? Kas liiklusohutuse arvel on eetiline teha kompromisse? Kas formaalsed tingimused on olulisemad sisulistest, kui küsimus on teekasutajate ohutuses? Kas keegi oskab vastata?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun