wips

Viimasel ajal on selle väga igava ajaveebi külastatavus kasvanud. See on hea, sest annab lootust jäämäe sulamiseks... Käesolev on esimene lugu Aruvalla-Kose projekti teemal. Definitsioonid said antud siin . Kuigi Eelprojektis on sisulisi puudusi paljudes osades (liikluskorraldus, tee geomeetria, geotehnika, hüdraulika, keskkonnamõju leevendusmeetmed, maastikukujundus, jne), keskendun ma ainult ehitatava liikluskeskkonna ohutusele. Ühelt poolt on see minu arvates liikluskeskkonna puhul kõige olulisem valdkond, teiseks ei ole mul teistes valdkondades targematele inimestele midagi vastu panna. Samuti ei pööra ma tähelepanu vormistusele. Vormistuse kallal norivad tavaliselt need, kes ei ole ise kunagi ühtegi projekti koostanud ja sisus ei mõista kaasa rääkida. Eks ohutu tee projekteerimiseski on mul veel palju õppida, sestap võib kõiki väiteid siinkohal lugeda, lisades lause lõppu " , võib-olla." Võib-olla on mul õigus, võib-olla mitte . See ei ole lõpuks oluline, võib-olla.

Suurte maantee projektide puhul on alati kõige keerulisemaks küsimuseks maantee ja kohaliku liikluse konflikti lahendamine. Kui soovime ohutut teed, siis tuleb funktsionaalselt erinevad liiklusvood teineteisest eristada. Vaida-Aruvalla teelõigul on see põhimõtteliselt õnnestunud ellu viia. Maanteelõigul ei ole ühtegi mahasõitu, kõik juurdepääsud on lahendatud kohalike teede kaudu ning teedevõrk on hierarhiline - lihtsate ja kompaktsete liiklussõlmede kaudu pääseb parempöörete abil maanteelt kohalikele teedele ja vastupidi. Konfliktide arv on viidud miinimumini. Kogu Vaida-Aruvalla lõigul on olemas paralleelne maantee, mis teenindab kohalikku maakasutust. Kui varasemalt hukkus igal aastal Vaida bussipeatuse juures vähemalt 1 inimene, siis peale teelõigu rekonstrueerimist ei ole teada ühtegi inimkahjudega õnnetust. Oma osa selles on ka Vaida jalakäijate viaduktil, mis tagab jalakäijate ja ratturite ohutu ülepääsu suure ja kiire liiklusega maanteest. Selle viadukti kavandamisel oli lisa

Enne kui hakkame lahkama Aruvalla-kose projekti, toome veel ühe praktilise näite. Tallinn-Paldiski maantee ja Laagri-Harku maantee ristmik nägi 2006 aasta alguses välja selline: Kuna puudusid eraldavad liiklussaared, siis kahtlemata oli tegemist ohtliku ristmikuga. laiad konfliktalad, ebaselged liikumistrajektoorid, suured kiirused manöövritel (Tallinn-Laagri ja Laagri-Tallinn suunad). Jalakäijatel oli võimatu bussipeatusest üle tee pääseda. Ohtlik ristmik lausa karjus muudatuse järgi ning 2007 aastal nägi ristmik välja selline: Ebastandardne lahendus, kus Tallinn-Laagri suuna vasakpöördel säilitati suur kiirus. Laagri poolt tulles tekkis arusaamatu hargnemiskoht enne ristmikku. Põhimaanteele rajatud eraldussaared parandasid küll oluliselt jalakäijate ohutust, kuid puuduliku lahenduse tõttu kaasnes hulganisti plekimõlkimist. Suure kolmnurksaare peale kerkis esistangede virn.. Eelmisel aastal parandati viga ja ehitati ristmik taaskord ümber, seekord lisati ka foorid, sest ristm

Tegelikult minu enda järeltöö, sest eelmisest artiklist unustasin ära ühe viite. Nimelt juba juulis kirjutas Harry Tuul Äripäevas "Põlisametnikud ähvardavad ettevõtjat ". Harryga 100% nõus. Aitähh! Eelmisel nädalal toimus Tehnikaülikoolis liiklusohutuse teemaline seminar "Taristu ja selle mõju liiklusohutusele." Seminar oli ajendatud EL liiklusohutuse direktiivist , mis näeb ette mõned meetmed liiklusohutuse parendamiseks. Mul oli võimalus osaleda seminaripäeva lõpus paneeldiskussioonis ning enne seda teha omalt poolt ka väike ettekanne. Diskussiooniks oli püstitatud küsimus "Kas liiklusohutuse direktiivi meetmete rakendamine aitab parandada taristu liiklusohutust?" Kõigepealt häiris mind selles küsimuses sõna taristu. Taristu, mis on tuletatud sõnast tarind, ei viita kuidagi infrastruktuurile. On põhimõtteline väärarusaam infrastruktuurist, kui kandekonstruktsioonide kogumist. Ma saan aru, et selle sõna kasuks räägib tema seksikas kõla, mis sõnause k

Kuna siin blogis ongi viimasel ajal igavaks läinud, siis tuleb tänada Maanteeametit ainese eest. Järgnev lugu peegeldab ainult ja ainult minu isiklikku veendumust ja arusaama, kuid baseerub suuresti töö ja töökohaga seotud informatsioonil. See võib, kuid ei pruugi ühtida minu tööandja arvamusega. Eeldan, et sõna- ja mõttevabadus jätkuvalt on minu põhiseaduslik õigus. Sellel nädalal sõlmis Maanteeamet uue hankelepingu Pärnu ümbersõidu ehitamiseks . Uued ehitajad tõenäoliselt teevad selle asja ka lõpuni, sest tegemist pole voodimärgajatega.  Aktuaalses Kaameras ütles diktor, et Maanteeamet võtab eelmist nurjunud hanget kui õppetundi. Kas ja mida siis õpiti? Peadirektor Tsäkko teatas, et nüüd on lisatud lepingusse indeks, mis arvestab bituumeni maailmaturu hinda. Peadirektorile teadmiseks, et teed ei ehitata siiski ainult bituumenist. Osade materjalide hinnakujundus ei sõltu mitte ainult maailmaturust, vaid pigem riigiisade toredatest otsustest. Näiteks ressursimaksuga on varasemalt o