Otse põhisisu juurde

Tähelepanekuid Andorrast

Eestlastel on kombeks hädaldamine, et oleme väikesed. Ka talendijahi sloganiks on "Teeme koos Eesti suuremaks!". Kas meie kodumaa on peenis? Vabandan, aga selline küsimus tekkis puhkusereisil Andorras. Ok, president mõtleb suuruse all kindlasti midagi muud, aga siis võiks seda ka nii nimetada.
Puente de Paris, nimi tõlget ei vaja. Suurus ei ole oluline, detailid on. 
Andorra on riik, mis on Eestist 10 korda vanem, pindalalt 100 korda väiksem ja rahvaarvult 16 korda väiksem. Andorras ei ole raudteed ega lennuvälja. Lähim lennuväli asub Barcelonas, 200 km ja 3 tunni kaugusel. Sellegipoolest leiab igaaastaselt tee Andorrasse 10 miljonit turisti aastas ning turism moodustabki 80% kogu majandusest (loe: rikkusest).
Turism Andorras on seotud suurusega küll - Püreneede mäestik on ideaalne sihtkoht nii talvisteks, kui suvisteks harrastusteks. Seega esimese asjana on vajalik põhjus, mis inimesi tõmbab, alles seejärel räägime infrastruktuuri vajadusest. Meie poliitikute juures paistab olema siiski riistapikendus esimene mõte - olgu see siis 4-rajaline maantee või kiirrong perifeeriasse. Samal ajal on Lennarti nimeline lennujaam meie tõmbenumbrist vaid 2km ehk 10 valgusfoori (loe: punase laterna) kaugusel! Pean silmas vanalinna, mitte Ülemiste keskust, sest Andorra on meiega võrreldes maksuparadiis.
Kui juba jutt kaubandusteemale läks, siis Andorras ei ole tohutuid kultuurikeskusi. On äritänavad, nagu vanasti olid kõikides linnades (külades). Samas ei ole tegemist ainult jalakäijate liiklusruumiga, nagu kombeks Põhjamaades.
Andorra la Vella peamine äritänav - Avinguda Meritxell
Jalgratas ei ole Andorras transpordivahend, sest jalgratastele eraldi liikumisruumi lihtsalt ei ole ja pidevalt mäkke ronides oleks jalgratas rohkem tülinaks. Jalgrattad olid poes müügil küll, aga tänavapildis õnnestus näha 10 päeva jooksul vaid ühte! Küll on mopeedid igati ok ka talvisel ajal, sest linnatänavatele lumi seisma ei jää.
Ruumipuudusel on paratamatu, et teed tuleb ehitada mitte pinnasele vaid betoonile - tugimüürid, konsoolid, sillad, viaduktid on pidevalt sinu all. Kui seda näed ja koged, siis saad aru, millised hädapätakad me oleme (vihje diletalentidele).
Tunneli, vantsilla ja eritasandilise ristmiku ehitus Andorra la Vella ja Ordino vahel.
Multimodaalse transpordisüsteemi rajamine oleks Andorra puhul ajuvaba. Sisuliselt on ainus alternatiiv õhkrehvidele köisraudtee. Encampis kohalikud ka kasutavad kitsede transpordiks vastavat köisraudtee vagunit.
Ringristmikke on palju, ka seal, kus ristmikku ei ole - lihtsalt tagasipöördeks. Antud ristmik on pooleldi estakaadil (vuugid on Trelleborgi toodang)
On selge, et 10 miljonit turisti on liikluses väljakutse. Ummikud on normaalne nähtus, stress mitte. Andorras on maailma pikim oodatav eluiga - 85 aastat. Lisaks tervislikele eluviisidele ja mägedele on ehk oma osa ka groove'i chill-out muusikal.
Kokkuvõtteks demokraatia pidupäeva eelõhtul on sõnum see, et tegelgem põhjusega, mitte tagajärgedega. Mitte keegi ei tule siia 4-rajalise savitee või kiirraudtee pärast. Nende puudumise pärast ei lähe siit ka keegi ära. Ei tööline ega ettevõtja.

Kommentaarid

  1. Turismimagnet? Mausoleum mehele, kes lammutas Nõukogude Liidu? Mis siis et ta veel hinge pole heitnud. Ei ma ei mõtle Mihkli peale.

    VastaKustuta
  2. Kui Vanalinn välja jätta, siis mille krdmine pärast peaks keegi siia kaugele, maailma kuklale tulema?
    See on miljoni euro küsimus.

    VastaKustuta
  3. Üks mausoleum võeti täna maha. Vabaduse platsilt. Kuid viimaste valimiste häältemagneti võiks samamoodi sinna klaaskerasse eksponeerida. Koos vihmavarjuhoidjaga muidugi.

    VastaKustuta
  4. Miljoni euro küsimusele vastus!
    http://ca.news.yahoo.com/blogs/good-news/estonia-safest-country-world-20110328-101755-261.html

    VastaKustuta
  5. seega oleks mõeldav riia - tartu - otepää - tallinn rongiliin? viimase otsa helsingisse kataksid suuremad laevad. rõhuda saaks eelkõige mitte kiirusele, vaid mugavusele. rongis on parem õlut juua ja magada saab ka.

    VastaKustuta
  6. Not really.. Kui Andorras käib aastas 10 miljonit turisti 80 tuhande elaniku kohta, siis terves Lõuna Eestis ei käi ka ühte miljonit mitte. Vahet pole, need inimeste koguses saab edukalt veetud bussidega, mugavalt. Mugavuse on ka paindlikkus, sihtkohtade mõttes näiteks..

    VastaKustuta
  7. ... siis tuleb korraldada Otepää taliolümpiamängud

    VastaKustuta
  8. ... ja nii igal aastal. :)

    VastaKustuta
  9. Päris nõus ma ei ole. Rongidega saab turist kohale tulla, olgu neid siis sada või miljon. Kas just ülikiirronge vaja, see iseasi! Inimesi on erinevaid, on neid, kes hindavad kiirust, ja neid, kes mugavust. Kiiruse jaoks osaliselt on lennuk.
    Aga Eestis vaadata on küll. Mitte ainult vanalinn.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi