Otse põhisisu juurde

Tähelepanekuid Andorrast

Eestlastel on kombeks hädaldamine, et oleme väikesed. Ka talendijahi sloganiks on "Teeme koos Eesti suuremaks!". Kas meie kodumaa on peenis? Vabandan, aga selline küsimus tekkis puhkusereisil Andorras. Ok, president mõtleb suuruse all kindlasti midagi muud, aga siis võiks seda ka nii nimetada.
Puente de Paris, nimi tõlget ei vaja. Suurus ei ole oluline, detailid on. 
Andorra on riik, mis on Eestist 10 korda vanem, pindalalt 100 korda väiksem ja rahvaarvult 16 korda väiksem. Andorras ei ole raudteed ega lennuvälja. Lähim lennuväli asub Barcelonas, 200 km ja 3 tunni kaugusel. Sellegipoolest leiab igaaastaselt tee Andorrasse 10 miljonit turisti aastas ning turism moodustabki 80% kogu majandusest (loe: rikkusest).
Turism Andorras on seotud suurusega küll - Püreneede mäestik on ideaalne sihtkoht nii talvisteks, kui suvisteks harrastusteks. Seega esimese asjana on vajalik põhjus, mis inimesi tõmbab, alles seejärel räägime infrastruktuuri vajadusest. Meie poliitikute juures paistab olema siiski riistapikendus esimene mõte - olgu see siis 4-rajaline maantee või kiirrong perifeeriasse. Samal ajal on Lennarti nimeline lennujaam meie tõmbenumbrist vaid 2km ehk 10 valgusfoori (loe: punase laterna) kaugusel! Pean silmas vanalinna, mitte Ülemiste keskust, sest Andorra on meiega võrreldes maksuparadiis.
Kui juba jutt kaubandusteemale läks, siis Andorras ei ole tohutuid kultuurikeskusi. On äritänavad, nagu vanasti olid kõikides linnades (külades). Samas ei ole tegemist ainult jalakäijate liiklusruumiga, nagu kombeks Põhjamaades.
Andorra la Vella peamine äritänav - Avinguda Meritxell
Jalgratas ei ole Andorras transpordivahend, sest jalgratastele eraldi liikumisruumi lihtsalt ei ole ja pidevalt mäkke ronides oleks jalgratas rohkem tülinaks. Jalgrattad olid poes müügil küll, aga tänavapildis õnnestus näha 10 päeva jooksul vaid ühte! Küll on mopeedid igati ok ka talvisel ajal, sest linnatänavatele lumi seisma ei jää.
Ruumipuudusel on paratamatu, et teed tuleb ehitada mitte pinnasele vaid betoonile - tugimüürid, konsoolid, sillad, viaduktid on pidevalt sinu all. Kui seda näed ja koged, siis saad aru, millised hädapätakad me oleme (vihje diletalentidele).
Tunneli, vantsilla ja eritasandilise ristmiku ehitus Andorra la Vella ja Ordino vahel.
Multimodaalse transpordisüsteemi rajamine oleks Andorra puhul ajuvaba. Sisuliselt on ainus alternatiiv õhkrehvidele köisraudtee. Encampis kohalikud ka kasutavad kitsede transpordiks vastavat köisraudtee vagunit.
Ringristmikke on palju, ka seal, kus ristmikku ei ole - lihtsalt tagasipöördeks. Antud ristmik on pooleldi estakaadil (vuugid on Trelleborgi toodang)
On selge, et 10 miljonit turisti on liikluses väljakutse. Ummikud on normaalne nähtus, stress mitte. Andorras on maailma pikim oodatav eluiga - 85 aastat. Lisaks tervislikele eluviisidele ja mägedele on ehk oma osa ka groove'i chill-out muusikal.
Kokkuvõtteks demokraatia pidupäeva eelõhtul on sõnum see, et tegelgem põhjusega, mitte tagajärgedega. Mitte keegi ei tule siia 4-rajalise savitee või kiirraudtee pärast. Nende puudumise pärast ei lähe siit ka keegi ära. Ei tööline ega ettevõtja.

Kommentaarid

  1. Turismimagnet? Mausoleum mehele, kes lammutas Nõukogude Liidu? Mis siis et ta veel hinge pole heitnud. Ei ma ei mõtle Mihkli peale.

    VastaKustuta
  2. Kui Vanalinn välja jätta, siis mille krdmine pärast peaks keegi siia kaugele, maailma kuklale tulema?
    See on miljoni euro küsimus.

    VastaKustuta
  3. Üks mausoleum võeti täna maha. Vabaduse platsilt. Kuid viimaste valimiste häältemagneti võiks samamoodi sinna klaaskerasse eksponeerida. Koos vihmavarjuhoidjaga muidugi.

    VastaKustuta
  4. Miljoni euro küsimusele vastus!
    http://ca.news.yahoo.com/blogs/good-news/estonia-safest-country-world-20110328-101755-261.html

    VastaKustuta
  5. seega oleks mõeldav riia - tartu - otepää - tallinn rongiliin? viimase otsa helsingisse kataksid suuremad laevad. rõhuda saaks eelkõige mitte kiirusele, vaid mugavusele. rongis on parem õlut juua ja magada saab ka.

    VastaKustuta
  6. Not really.. Kui Andorras käib aastas 10 miljonit turisti 80 tuhande elaniku kohta, siis terves Lõuna Eestis ei käi ka ühte miljonit mitte. Vahet pole, need inimeste koguses saab edukalt veetud bussidega, mugavalt. Mugavuse on ka paindlikkus, sihtkohtade mõttes näiteks..

    VastaKustuta
  7. ... siis tuleb korraldada Otepää taliolümpiamängud

    VastaKustuta
  8. ... ja nii igal aastal. :)

    VastaKustuta
  9. Päris nõus ma ei ole. Rongidega saab turist kohale tulla, olgu neid siis sada või miljon. Kas just ülikiirronge vaja, see iseasi! Inimesi on erinevaid, on neid, kes hindavad kiirust, ja neid, kes mugavust. Kiiruse jaoks osaliselt on lennuk.
    Aga Eestis vaadata on küll. Mitte ainult vanalinn.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun