Otse põhisisu juurde

Anne kanalist

Heade mõtete linnas on üks kanal nimega Anne. Annet ehk talenti on heade mõtete linnal vaja. Vaja selleks, et sõudjad saaksid sõuda. Rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudekanali veesilma mõõdud on 108x2150m. Nõukogude ajal Eesti sõudjate peades tekkima hakanud 110m laiune unistus rahvusvahelistest võistlustest nulliti Moskva poolt. Selleks oli superhea lahendus anda linnale raha silla ehitamiseks, tingimusel, et sillasambad kanalisse satuvad!
Tehtud!
Täna kavandab Tartu linn üldplaneeringuga uut sõudekanalit vanast kanalist kagusse, Emajõe luhale. Teades, et seal on Natura 2000 alad, tähtsad lindude pesitsuspaigad ja palju muud, on selge, et see on surnuna sündinud plaan. Samal ajal käib aktiivselt oleva kanali kinniajamine eesmärgiga rajada ümber kanali kergliiklustee. Mina olen kergliiklusteede fänn, aga selline tegutsemine näitab küll talentide visioonipuudust..
Kui Tartu linn tõsiselt soovib sõudekanali rajada, siis on see võimalik oleva Anne kanali pikendamise näol. Selleks on vaja teha palju tööd, kuid positiivne on see, et pool kanalist on olemas! Vaja on ümber ehituada Sõpruse sild selliselt, et kanalist likvideeritakse silla sambad ning ümber asustada paar majapidamist, mis paraku kanali pikendusele ette jäävad.
Sildid:

Kommentaarid

  1. Ain Kendra6. nov 2008, 09:27:00

    Kas selle kanali lõpp ei kuku mitte idaringi soovitud trassile?

    VastaKustuta
  2. Raul wips Vibo11. nov 2008, 23:34:00

    Ringtee trassini kanalid ei ulatu, küll aga Ropka sillani..

    VastaKustuta
  3. Ain Kendra14. nov 2008, 21:51:00

    Sillani, millele jäävad jalgu igasugu kaitstavad alad. Ehk siis sillani, mis jääbki virtuaalseks. Teenindama virtuaalset liiklust.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...
1 kommentaar
Lisateave

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...
Postita kommentaar
Lisateave