Otse põhisisu juurde

Soome Nogiast

Mobiiltelefon on kummikute järel üks vingemaid soomlaste leiutisi. Mul on olnud ka neid välismaiseid asju terve rida. On mul mitu Nokiat olnud, vahepeal IT-mehe kohustuslik riistvara Ericsson R520 (esimene GPRS telefon), seejärel HP Ipaq ja nüüd siis N95. Viimane on mul olnud üle aasta. Soetatud sai ta esiteks sellepärast, et minu kaheaastane Ipaq ei pidanud maaühendusele vastu ja otsustas ekraanist mõraneda. Kuigi sisu toimib tänaseni perfektselt, ei olnud ekraani vahetus majanduslikult otstarbekas. Teiseks sai soetatud just N95, sest kuskilt ajakirjast lugesin arvustust - ainult kiidusõnad, ja mitte ühtegi laitust. See on ka viimane kord, kui ma ajakirjast loetud arvustust väga südamesse võtan.
Faktiliselt on sellel aparaadil üks tõeliselt hea omadus, see on kaamera. 5 megapikselit on see, mis võimaldab teha tõeliselt häid pilte. Nii mõnigi pilt siin blogis on tehtud selle aparaadiga. Puuduseks on muidugi uimasus, mõistliku kiirusega saab pilti teha ikka täis ainult südapäeval puhta taevalaotuse all.
Sellega aga heade ja toredate omaduste loetelu lõpeb. Gps on uimane, kaarid on puudulikud. Aku on täiesti mõttetu, sest kui kõiki toredaid omadusi tarbida, siis 3 tunniga oled metsas omapäi.
Viimane sürpriis on aga Nokia inseneridelt see, et käed-vabad süsteemi sisse on suudetud peita patarei. Nimelt lakkas minu käed-vabad süsteem töötamast just siis, kui tegin föönile tarkvarauuendust. Loogiliselt mõtlesin, et ahaa, vanad vead parandati ja uued vead pandi asemele. Aga see oli ainult juhus. Teadjad inimesed on Internetis kirjutanud, et selle vidina sees on patarei ja selle vahetamiseks tuleb minna autoriseeritud teenindaja juurde. No kamoon!? Telefonil ma ju akut ikka võin ise vahetada? Järgnevalt siis pildid sellest, kuidas üks käedvabad süsteem seest poolt välja näeb.
Selleks, et teda avada, oli vaja eemaldada klamber. Peale mõningast katsetamist osutus toimivaks lahenduseks toores jõud. Klambri all on peidus kruvi..
Et patarei loksuma ei hakkaks, on nutikad insenerid ta kinnitanud kahepoolse liimiga teibiga. Jällegi natuke toorest jõudu ja ongi patarei käes.
Mõneks ajaks on mul huvi Nokia föönide vastu jälle kõrvaldatud. Ilmselt mitte väga kauges tulevikus sõidan oma iFöönile järgi.. aga pilte tuleb teha ikka fotoaparaadiga.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...