Otse põhisisu juurde

Haldusreform või siis mitte..

Olles Helsingis Põhjamaade teedekonverentsil on mul pea pulki täis ja võiksin teile kirjutada liiklusohutuse uuematest suundumustest, normidest ja paljust muust, aga kirjutan hoopis haldusreformist, milleks annab ainest riigikontrolör Mihkel Oviiri artikkel Postimehes.
Riigikontrolöril on tuline õigus, et kohalikele omavalitsustele seadusega pandud kohustuste täitmine ei ole suurema osa omavalitsuste suuruse puhul reaalne. Samuti on õige see, et lahenduse võti on valitsuse ja riigikogu käes. Ükski omavalitsus ei saa süsteemi muuta. Lahendus ei ole mõningate erandlike omavalitsuste vabatahtlik liitumine, kui süsteem tervikuna on mäda.
Süsteemi remontimiseks on kaks põhimõttelist lahendust.
Esiteks muidugi territoriaalne halduspiiride vähendamine, kohalike omavalitsuste arvu jõuline vähendamine. Neid omavalitsusi saab Eestis olla maksimaalselt 15, patuga pooleks 16.
Teine võimalus on omavalitsuste kohustuste vähendamine. Täna on omavalitsustele pandud kohustusi, mis on lihtsamad ning loogilisemad korraldada riiklikul või maakondlikud tasandil. Näiteks haridussüsteem, sotsiaal-hoolekanne, tehnilise infrastruktuuri arendamine ja haldamine, ühistranspordi korraldamine, planeerimine, jne. Mitmed ülesanded on täna ka dubleeritud või vastutus hajutatud: ühistransport, haridussüsteem, jt. Küsimus on, mis siis üldse võiks jääda tänaste kohalike omavalitsuste pädevuseks? Tegelikult ei olegi peale vallavanema "isakeseks olemise" midagi sellist, mida peaks tegema 1000 inimesega omavalitsuses. Ja sedagi saab edukalt teha 400 korda enama pööbliga pealinnas.
Mis siis järele jääb? Ikka esimene võimalus. On igati sobiv meenutada regionaalministri kümmet käsku!

Kommentaarid

  1. Lugesin ühest, kindlasti eelretsenseerimata ajakirjast, see võis olla Päikesetuul vms., otsin selle välja, kui kunagi raamatukogusse juhtun, sellist fenomeni teede kohta, eriti nende lõikude, mida on õgvendatud, ehk mitte traditsiooniliselt ja rakendatud mingitlaadi liiklust vajadusest lähtuvalt talust-tallu kulgevalt, vaid teoreetiliselt, kontorilauataga koostatutelt:
    Mõnedel lõikudel on liiklusõnnetuste arv tunduvalt suurem, kui teistel ning seda ei saa seletada tee kvaliteedi,
    nähtavuse, ilmastiku, muude ilmsete füüsiliste teguritega. (tundub võimalik tõene väide olevat.) Loo autor tõi siin sisse maa energeetilise struktuuri, ehk jõud, mida empiiriliste uuringutega seletada ei õnnestu. Oli ka kirjeldusi õnnetustesse sattunud isikutelt, kus neile tuli peale mingi unelaadne nähtus vms. Nüüd väitis loo autor, et kuskil
    lääne-euroopas on selliste anomaalsete õnnetussagedustega teelõikudele peale pandud liikluspiirangud. Minu küsimus
    on, et kas Sulle teadaolevalt on kusagil nimetatud kandis (võin kunagi täpsemalt koha välja uurida)rahustavaid meetmeid vaid selle tõttu, et seal õnnetuste sagedus on suurem, kuigi tee on super kvaliteetne, ehk tee paremaks minna ei saa, vaid on vaja rohkem ettevaatlikkust, kuna statistiliselt on rohkem võimalusi kabelis lõpetada? (lihtne oleks Sul praegu vastata, et mida parem tee, seda vähem õnnetusi, nagu meie peaminister väidab, et mida rohkem raha, seda parem elu.)

    VastaKustuta
  2. Hmm.. inseneri pragmaatikast lähtuvalt ütlen, et kõigele on alati olemas seletus, niisama ei juhtu mittekuimidagi. Võib-olla olen liiga palju ka Discoveryt vaadanud.
    Maa energeetiline struktuur on muidugi huvitav ja ei ole võimatu, et teatud tee geomeetria puhul ka Coriolise efekt kedagi teelt välja viib.
    Liiklusohtlikke (statistilises mõttes) teelõike on igal pool maailmas ja kõige tavapärasem moodus on ikka liikumisvabadusi piirama hakata, olgu see siis kiiruse piiramisega märkide abil või füüsiliselt või üldse tee sulgemisega.
    Pigem on probleem selles, et me näeme tee puhul kvaliteeti erinevalt lähtuvalt sellest, kuidas me liikleme, millega me liikleme, kuhu me liikleme ja milline kiirus on meie jaoks ideaal. Elamualal on rahustatud liiklus tõenäoliselt ideaal, kuid tee Tallinnast Tartusse läbi elamuala pahandaks poolt kodanikkonda.
    Ehk teisisõnu ei ole hea tee ainult see, kus saab näiliselt kiiresti sõita, sest on palju vabu radu ja keegi ei tolgenda ees.
    Hea tee mõiste sõltub keskkonnast tervikuna: maakasutusest tee ümber, teekasutajatest jne.
    Head teed iseloomustavad kaks kvalitatiivset näitajat. Liiklusohutus on (IMHO) prevaleeriv. Kui ikka juhtub palju õnnetusi, siis ei ole tee kvaliteetne, sest tõenäoliselt ta ei arvesta ümbritseva keskkonnaga. Teisalt, kui tee arvestaks ainult ümbritseva keskkonnaga, mida inimene pidevalt ümber kujundab, siis ei oleks meil võimalik saavutada teist kvaliteeti - mugavust, sest kõik teed tuleb rahustada jalakäija .. või lehmakarja kiirusele..
    Tervitet,
    wips

    VastaKustuta
  3. Tjah, võiks konkreetse lõigu välja tuua küll - Kehtnast Rapla suunas tulles on alguses allee, siis suht järsk kurv koos ristmikuga ja bussipeatus. Õnnetuste arv eriti suur selle allee lõpuosas. Väidetavalt on tegemist ka geomagnetilise anomaaliaga. Piirang, kui seal ka rakendatav, ei ole siiski otseselt anomaaliast tulenev.

    VastaKustuta
  4. Otsin välja, kui raamatukokku juhtun. Kirjeldatud teelõik on mullegi väga tuttav, mäletan isegi räsitud puid seal.

    Tuli veel meelde moodus millega kirjeldatud "anomaalseid" lõike kindla peale ära tunda. Nimelt püstitatakse surmajuhtumitel sinna altareid, tahvleid, küünlaid, ehk "hing jääb surmakohta kinni." Milline tuttav vaatepilt sirgetel teelõikudel!

    Vist oli mingi special liiklusmärk mõeldud selle jaoks, a la "muud anomaalsed ohud".

    VastaKustuta
  5. Sellel lõigul ei ole küll geomagnetismiga mingit pistmist, pigem ikka tsentrifugaaljõuga. Kurvi raadius on ca 200m, kurvi alguses Rapla pool on ristmik. Teelt välja sõidetakse seal massiliselt, aga neist ei saa statistikat, sest see puu võeti ammu maha, mis ette kippus jääma. Sellegipoolest mõned lendurid leiavad ennast tükk maad peale kurvi puude vahelt, sest kurvis kaotatakse juhitavus, aga suudetakse vibava masinaga veel tee peal püsida..
    Magnetismi põhjustas omal ajal ka Valtu veinitehas, kust kohalikud käisid meelehead toomas... ehk teisisõnu tee õnnetusteni on sündmuste jada alustades sellest, et naine ei anna kätte, kõik ees tolgendavad liiklejad käivad närvidele, enesehinnang üle Euroopa keskmise.. siis üks ootamatu kurv, punkt.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun