Mulle meeldib Soomes käia, käin seal üsna tihti. Olen harjunud soomlastega, kes ei ole mitte kõik ühesugused laevadel ja Tallinna Vanalinnas lällavad odava napsu austajad. Esimest korda käisin või pigem olin Soomes tervelt 3 kuud 1994 aastal. See oli abiks kogemus.
Elades ja nähes, kuidas elavad soomlased, oli võimalus tutvuda juba tol ajal nende arusaamisega mõnusast elukeskkonnast. Väikesed või pigem mõõdukad eramajad looklevate elutänavate ääres, igati terviklik infrastruktuur, teenused, jne. Liigeldes igapäevaselt jalgrattaga, aga tööasjus ka autoga ei leidnud ma midagi vastumeelset.
Asuntomessut on kogemus, mis mul seni puudus. 32 aastat tagasi toimus sellise nimega sündmus esmakordselt Hämeenlinnas. Nüüd siis jälle samas kohas. Vahepeal on mess toimunud igal aastal erinevates linnades.
Selle suve lühikese puhkuse üks eesmärke oli seni puudunud kogemuse saamine. Soovitan inimestele, kellel maja hankimine plaanis, kindlasti käia sellisel sündmusel. Kui ei jõua sel aastal Hämeenlinna, siis järgmisel aastal on järgmine võimalus pisut kaugemal - Vaasas. Eestis kavandatakse esimest sarnast sündmust Pärnusse 2009 aastaks. Ei ole aga sugugi kindel, et Pärnu linnal õnnestub aegsasti detailplaneering kehtestada. Järgmine elamumess on kavandatud Tallinnasse, Kopli poolsaarele aastaks 2010.
Tulles tagasi Hämeenlinna juurde, peatuksin esmalt planeeringul. Asukoht on elamurajooni jaoks valitud väga hästi: linna servas, maanteest parajal kaugusel, juurdepääs nii jalgsi, kui ühistranspordi (buss) kui autoga, läheduses kool ja lasteaiad, ilus loodus ja maastik, jne. Planeeritud on maastikulistest tingimustest lähtuvalt erineva suuruse ja kujuga elamukrundid, samuti rida- ja kortermajad.
Eramukruntide elutänavad on planeeritud valdavalt kinnise või poolkinnise ehitusviisiga, kus eramute fassaadid paiknevad tänavafrondis. Kuna elutänav ei pea olema lai, siis võimaldab selline lahendus väiksema krundi korral rohkem intiimsemat õueala moodustada. Kõik eramukrundid on planeeritud selliselt, et õue poole ei jää vahetult naaberkrunti, vaid pigem haljasala või mänguväljak. Eksklusiivsematelt õuedelt avaneb vaade läbi metsa järvele.
Kuigi majade fassaadid on vastu tänavat, ei ole ühelgi juhul välisust vahetult tänavale planeeritud, sissekäigud on kas maja külgedelt või eendatud maja osadelt. Eriti meeldis mulle see, et autogaraazhid ja varjualused on kõigil objektidel vormistatud nii, et neid ei märkagi. Meie uuselamurajoonides paistab pea igal majal silma suur ja koletu lai garaazhiuks ning selle ees siis staatuse sümbolid. Võimalik, et ma sain messil käies pettuse osaliseks - elanikud kolivad ju sisse alles peale messi lõppu augusti keskel.
Tänavad ei ole ka lõputud sirged, kus raudruunade kiirendusvõistlust korraldada, vaid paraja vahemaa tagant shikaanidega ja erineva tänavafurnituuriga või lihtsalt haljastusega rahustatud.
Ainsana häiris mind tänavate juures see, et kommunikatsioonid on paigutatud tänava alla ja teepinda ilmestab suur kaevude hulk. Kuigi Soomlaste ehituskvaliteet on parem ja materjalid ka paremad, ei saa ka seal vältida kaevuluukide vajumist ja kommunikatsioonide remondivajadust.
Majadest ka. Muidugi oli palju huvitavat. Tooksin välja vaid mõned tähelepanekud. Soomlased kannatavad ilmselt pidevalt kõhuhädade all, sest üsna raske on mõista, miks on ühe magamistoaga majas vaja kolme tualetti. Kuigi nii mõnigi maja oli arhitektuurilt ja siseviimistluselt üsna efektne, tekkis küsimus, kellele need majad mõeldud on. Palju on ebapraktilisi lahendusi ja ruumi raiskamist. Privaatsuse mõttes on vägagi radikaalseid kontraste. Tänava poolt küllaltki kinnised seinad väheste avadega, õue poolt suured klaasseinad. Aga kui õue pool on kergliiklustee, mänguväljak ja veel kellegi õu? Paratamatult oled sunnitud kõik need klaasid kinni katma, alaliselt.
Lagede viimistluses on taas moes vanadest puumajadest tuttav laudis. Lisaks tavapärastele punnlaudadele on eriline moeröögatus (mitte ainult lagedel) ei-teagi-kuidas-neid-nimetada sellised kumerate freesitud ribidega lauad.
Eriti efektne oli sellisest lauast tehtud sein nn mustas vannitoas.
Ehk selleks korraks aitab ka..
Elades ja nähes, kuidas elavad soomlased, oli võimalus tutvuda juba tol ajal nende arusaamisega mõnusast elukeskkonnast. Väikesed või pigem mõõdukad eramajad looklevate elutänavate ääres, igati terviklik infrastruktuur, teenused, jne. Liigeldes igapäevaselt jalgrattaga, aga tööasjus ka autoga ei leidnud ma midagi vastumeelset.
Asuntomessut on kogemus, mis mul seni puudus. 32 aastat tagasi toimus sellise nimega sündmus esmakordselt Hämeenlinnas. Nüüd siis jälle samas kohas. Vahepeal on mess toimunud igal aastal erinevates linnades.
Selle suve lühikese puhkuse üks eesmärke oli seni puudunud kogemuse saamine. Soovitan inimestele, kellel maja hankimine plaanis, kindlasti käia sellisel sündmusel. Kui ei jõua sel aastal Hämeenlinna, siis järgmisel aastal on järgmine võimalus pisut kaugemal - Vaasas. Eestis kavandatakse esimest sarnast sündmust Pärnusse 2009 aastaks. Ei ole aga sugugi kindel, et Pärnu linnal õnnestub aegsasti detailplaneering kehtestada. Järgmine elamumess on kavandatud Tallinnasse, Kopli poolsaarele aastaks 2010.
Tulles tagasi Hämeenlinna juurde, peatuksin esmalt planeeringul. Asukoht on elamurajooni jaoks valitud väga hästi: linna servas, maanteest parajal kaugusel, juurdepääs nii jalgsi, kui ühistranspordi (buss) kui autoga, läheduses kool ja lasteaiad, ilus loodus ja maastik, jne. Planeeritud on maastikulistest tingimustest lähtuvalt erineva suuruse ja kujuga elamukrundid, samuti rida- ja kortermajad.
Eramukruntide elutänavad on planeeritud valdavalt kinnise või poolkinnise ehitusviisiga, kus eramute fassaadid paiknevad tänavafrondis. Kuna elutänav ei pea olema lai, siis võimaldab selline lahendus väiksema krundi korral rohkem intiimsemat õueala moodustada. Kõik eramukrundid on planeeritud selliselt, et õue poole ei jää vahetult naaberkrunti, vaid pigem haljasala või mänguväljak. Eksklusiivsematelt õuedelt avaneb vaade läbi metsa järvele.Kuigi majade fassaadid on vastu tänavat, ei ole ühelgi juhul välisust vahetult tänavale planeeritud, sissekäigud on kas maja külgedelt või eendatud maja osadelt. Eriti meeldis mulle see, et autogaraazhid ja varjualused on kõigil objektidel vormistatud nii, et neid ei märkagi. Meie uuselamurajoonides paistab pea igal majal silma suur ja koletu lai garaazhiuks ning selle ees siis staatuse sümbolid. Võimalik, et ma sain messil käies pettuse osaliseks - elanikud kolivad ju sisse alles peale messi lõppu augusti keskel.
Tänavad ei ole ka lõputud sirged, kus raudruunade kiirendusvõistlust korraldada, vaid paraja vahemaa tagant shikaanidega ja erineva tänavafurnituuriga või lihtsalt haljastusega rahustatud.
Ainsana häiris mind tänavate juures see, et kommunikatsioonid on paigutatud tänava alla ja teepinda ilmestab suur kaevude hulk. Kuigi Soomlaste ehituskvaliteet on parem ja materjalid ka paremad, ei saa ka seal vältida kaevuluukide vajumist ja kommunikatsioonide remondivajadust.
Majadest ka. Muidugi oli palju huvitavat. Tooksin välja vaid mõned tähelepanekud. Soomlased kannatavad ilmselt pidevalt kõhuhädade all, sest üsna raske on mõista, miks on ühe magamistoaga majas vaja kolme tualetti. Kuigi nii mõnigi maja oli arhitektuurilt ja siseviimistluselt üsna efektne, tekkis küsimus, kellele need majad mõeldud on. Palju on ebapraktilisi lahendusi ja ruumi raiskamist. Privaatsuse mõttes on vägagi radikaalseid kontraste. Tänava poolt küllaltki kinnised seinad väheste avadega, õue poolt suured klaasseinad. Aga kui õue pool on kergliiklustee, mänguväljak ja veel kellegi õu? Paratamatult oled sunnitud kõik need klaasid kinni katma, alaliselt.
Lagede viimistluses on taas moes vanadest puumajadest tuttav laudis. Lisaks tavapärastele punnlaudadele on eriline moeröögatus (mitte ainult lagedel) ei-teagi-kuidas-neid-nimetada sellised kumerate freesitud ribidega lauad.
Eriti efektne oli sellisest lauast tehtud sein nn mustas vannitoas.
Ehk selleks korraks aitab ka..
Kommentaarid
Postita kommentaar
Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!