Otse põhisisu juurde

Elamu(s)mess

Mulle meeldib Soomes käia, käin seal üsna tihti. Olen harjunud soomlastega, kes ei ole mitte kõik ühesugused laevadel ja Tallinna Vanalinnas lällavad odava napsu austajad. Esimest korda käisin või pigem olin Soomes tervelt 3 kuud 1994 aastal. See oli abiks kogemus.
Elades ja nähes, kuidas elavad soomlased, oli võimalus tutvuda juba tol ajal nende arusaamisega mõnusast elukeskkonnast. Väikesed või pigem mõõdukad eramajad looklevate elutänavate ääres, igati terviklik infrastruktuur, teenused, jne. Liigeldes igapäevaselt jalgrattaga, aga tööasjus ka autoga ei leidnud ma midagi vastumeelset.
Asuntomessut on kogemus, mis mul seni puudus. 32 aastat tagasi toimus sellise nimega sündmus esmakordselt Hämeenlinnas. Nüüd siis jälle samas kohas. Vahepeal on mess toimunud igal aastal erinevates linnades.
Selle suve lühikese puhkuse üks eesmärke oli seni puudunud kogemuse saamine. Soovitan inimestele, kellel maja hankimine plaanis, kindlasti käia sellisel sündmusel. Kui ei jõua sel aastal Hämeenlinna, siis järgmisel aastal on järgmine võimalus pisut kaugemal - Vaasas. Eestis kavandatakse esimest sarnast sündmust Pärnusse 2009 aastaks. Ei ole aga sugugi kindel, et Pärnu linnal õnnestub aegsasti detailplaneering kehtestada. Järgmine elamumess on kavandatud Tallinnasse, Kopli poolsaarele aastaks 2010.

Tulles tagasi Hämeenlinna juurde, peatuksin esmalt planeeringul. Asukoht on elamurajooni jaoks valitud väga hästi: linna servas, maanteest parajal kaugusel, juurdepääs nii jalgsi, kui ühistranspordi (buss) kui autoga, läheduses kool ja lasteaiad, ilus loodus ja maastik, jne. Planeeritud on maastikulistest tingimustest lähtuvalt erineva suuruse ja kujuga elamukrundid, samuti rida- ja kortermajad. Eramukruntide elutänavad on planeeritud valdavalt kinnise või poolkinnise ehitusviisiga, kus eramute fassaadid paiknevad tänavafrondis. Kuna elutänav ei pea olema lai, siis võimaldab selline lahendus väiksema krundi korral rohkem intiimsemat õueala moodustada. Kõik eramukrundid on planeeritud selliselt, et õue poole ei jää vahetult naaberkrunti, vaid pigem haljasala või mänguväljak. Eksklusiivsematelt õuedelt avaneb vaade läbi metsa järvele.
Kuigi majade fassaadid on vastu tänavat, ei ole ühelgi juhul välisust vahetult tänavale planeeritud, sissekäigud on kas maja külgedelt või eendatud maja osadelt. Eriti meeldis mulle see, et autogaraazhid ja varjualused on kõigil objektidel vormistatud nii, et neid ei märkagi. Meie uuselamurajoonides paistab pea igal majal silma suur ja koletu lai garaazhiuks ning selle ees siis staatuse sümbolid. Võimalik, et ma sain messil käies pettuse osaliseks - elanikud kolivad ju sisse alles peale messi lõppu augusti keskel.
Tänavad ei ole ka lõputud sirged, kus raudruunade kiirendusvõistlust korraldada, vaid paraja vahemaa tagant shikaanidega ja erineva tänavafurnituuriga või lihtsalt haljastusega rahustatud.
Ainsana häiris mind tänavate juures see, et kommunikatsioonid on paigutatud tänava alla ja teepinda ilmestab suur kaevude hulk. Kuigi Soomlaste ehituskvaliteet on parem ja materjalid ka paremad, ei saa ka seal vältida kaevuluukide vajumist ja kommunikatsioonide remondivajadust.

Majadest ka. Muidugi oli palju huvitavat. Tooksin välja vaid mõned tähelepanekud. Soomlased kannatavad ilmselt pidevalt kõhuhädade all, sest üsna raske on mõista, miks on ühe magamistoaga majas vaja kolme tualetti. Kuigi nii mõnigi maja oli arhitektuurilt ja siseviimistluselt üsna efektne, tekkis küsimus, kellele need majad mõeldud on. Palju on ebapraktilisi lahendusi ja ruumi raiskamist. Privaatsuse mõttes on vägagi radikaalseid kontraste. Tänava poolt küllaltki kinnised seinad väheste avadega, õue poolt suured klaasseinad. Aga kui õue pool on kergliiklustee, mänguväljak ja veel kellegi õu? Paratamatult oled sunnitud kõik need klaasid kinni katma, alaliselt.
Lagede viimistluses on taas moes vanadest puumajadest tuttav laudis. Lisaks tavapärastele punnlaudadele on eriline moeröögatus (mitte ainult lagedel) ei-teagi-kuidas-neid-nimetada sellised kumerate freesitud ribidega lauad.


Eriti efektne oli sellisest lauast tehtud sein nn mustas vannitoas.


Ehk selleks korraks aitab ka..

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi