Otse põhisisu juurde

Ettepanekud Rail Baltic maakonnaplaneeringute lähtetingimustele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile

talgo.com
Võttis aega, mis ta võttis, aga sain oma ettepanekud hilinemisega esitatud.
Lühidalt on mul kolm muret, mida olen osaliselt siin ka varem käsitlenud:

  • Raudteede koostöö, ressursside ebaefektiivne kasutus, kui raudtee rajatakse nn Euroopa standard laiusel. Senini ei ole üldse vaevutud arutama, rääkimata uurimisest, kuidas toimiks Rail Baltics Vene laiusel ning kasutades Euroopa suunal muutuva rööpmelaiusega veermikku. Millised on kulud, millised on tulud, millised on keskkonnamõjud? 
  • Rail Balticsi vajadus. Kellele ja miks? Kas tõesti leidub 1500 inimest päevas, kes soovivad sõita Riiga, Vilniusse, Varssavisse ja Berliini ning 1500 inimest, kes soovivad tagasi sõita? Miks ei ole täna neid reisijaid nii palju, kuigi mingeid takistusi reisimiseks ei ole? Millistele kaupadele ja miks on vaja seda raudteed? Kas me ehitame raudtee mingile müstilisele kaubale, mis võib-olla tahab läbi Põhjamere, Norra ja Soome liikuda läbi Eesti? Miks see meile kasulik on? Gaasitoru mere põhjas tundub meile erakordse ohuna, aga raudtee tundmatu kauba vedamiseks meie õuel? Või on meil Eestis mingi potentsiaal varustada Euroopat millegi väärtuslikuga, mis meile õnne (loe: pensioni) koju toob? Kus on see potentsiaal? AECOMi uuring kahjuks ei anna sisulisi vastuseid.
  • Menetlus. Juba on algatatud üks detailplaneering, millega soovitakse sisulist arutelu alternatiivide üle piirata. Kogu Rail Balticsi ajakava on kavandatud selliselt, et aruteluks aega ei ole. Maakonnaplaneeringuid ja detailplaneeringuid soovitakse menetleda paralleelselt. See ei ole mõistuspärane, minu hinnangul ka mitte õiguspärane.
Ootame siis vastuseid ja sisulist tööd alternatiividega!
PS. Kuna ametlik portaal railbaltic.info ei ole selgelt loodud avalikkusega dialoogi pidamiseks, siis on aktiivsed kodanikud võtnud initsiatiivi enda kätte. www.avalikultrailbalticust.ee ehk loodetavasti suudab asju vaadata laiemalt, kui vaid teoreetiline oht kuulsale arteesia kaevule.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun