Otse põhisisu juurde

Sõidame Urtta

Kõigepealt õnnitlused teile, kes te olete pidanud minu targutusi juba ühe aasta kannatama! Need kannatused on siiski pelgalt vabatahtlikud ja oma valiku lugeda või mitte teete ikka ise. Seega olen vastutusest vaba.
Aga suur uudis on see, et Saue vallas Tallinn-Paldiski raudteel on valminud uus rongijaam Laagri Maksimarketi taga. See on vististi viimase iseseisvusaja esimene uus rongipeatus! Sealjuures ei ole ehitatud mitte meetridki raudteed, vaid peatus on tehtud Laagri ja Saue jaamade vahele. Peatuse nimi on Urda.
Pealtnäha on tegemist ühe ülipositiivse uudisega. Uus peatus võimaldab mittemotoristidel külastada Laagri Maksimarketit, suurel osal Laagri inimestel sõidab rong treppi, jne. Lausa patt on siin nüüd torisema hakata.
Tegelikkuses ei ole jaama veel kasutusse võetud, aga juba on vandaalid lõhkunud ootepaviljoni klaasseinad. Jaamale ei ole paigaldatud jaama nime.
Mind häirivad selle rajatise juures mitmed asjad. Perroon on tehtud ainult ühele vagunile, ju siis ei oodata siia kuigi palju inimesi. Perrooni ehituskvaliteet on masendav, betoonitööd on tehtud turuvarblaste poolt. Kogu rajatisest õhkub ülimat odavust. Peaasi, et midagi tehtud saab!
Pandused on ebatasased ja kitsad (vastavad standardi miinimumnõudele). Pöördekohad on eriti kitsad, samas kindlasti on ratastooli inimesed väga osavad ja ma muretsen siin asjata.
Suurem probleem ei ole mitte niivõrd seotud jaama endaga, kui piirkonna liikluskeskkonnaga laiemalt. Arvatavalt hakkavad seda jaama kasutama paljud inimesed, kes käivad tööl Tännassilma tehnopargis. Raudtee alt pääseb kenasti läbi tunneli, aga kuidas saada üle maantee.

Vallad planeerivad üksteise võidu põldudele töökohti, paraku jookseb piir piki rahvusvahelist maanteed. Kuidas peaksid inimesed nendele nüüdseks juba kasutusse võetud aladele elusana jõudma, selle peale ei mõelda enne, kui tagajärjed käes. Ja siis on hea süüdistada Maanteeametit, kes justkui midagi ei tee. Võib ju Teeseadusest lugeda, et tee omanik vastutab teel ohutuse eest.
Igaüks saab vastutada siiski oma tegude ja otsuste eest. Olgu see tunnel või sild, aga ehitada tuleb see Saue ja Saku valdadel. Ei ole õiglane nõuda probleemi lahendamist teiste regioonide arvelt. Viimane lollus, mida välja annab mõelda, on ülekäiguraja tegemine rahvusvahelisele, neljarajalisele põhimaanteele, mis on projekteeritud kiirusele 120km/h. Ehk on siiski nii, et mõistust on omavalitsustel rohkem, kui arvab Maire Josing, ütleb minu optimistlik pool, kuid pessimist ütleb, et lootus on lolli lohutus.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…