Otse põhisisu juurde

Savisillad ehk arenguruum sildade esteetikas



Üks levinud viktoriiniküsimusi puudutab suurima sildade arvuga Eesti linna. Õige vastus ei ole Tartu ega kaugeltki mitte Pärnu vaid Põltsamaa, kus on 17 silda. Kuid valdadest pürgib suurima sildade arvuga omavalitsuse tiitli poole ka Saue vald. Eriti Laagri ümbruses on Pääsküla jõele kerkinud uusi sildu, siin on ka uusi tunneleid ja viadukte. Tunnelitest olen olnud sunnitud siin juba sõna võtma, nüüd on kord sildade käes.
Mõtlesin, et niisama puusalt ei tulista. Prooviks nii, et vaatame mis on tehtud ja pakume visiooni, kuidas oleks võinud teha (demonstreerides oma kehva joonistusoskust). Nendel rajatistel on erinevad tellijad, seega ei ole nad ühe konkreetse tellija nägu, pigem meie riigi ja ühiskonna nägu. Kui vaesus on elustiil, siis odavus on kulukas ja eemaletõukav mõtteviis, mis hankekriteeriumina peaks olema üheselt keelatud. Ma ei hakka ka esile tooma autoreid. Meie inseneride kutse-eetika ja professionaalsus kipub jääma alla tellijate kitsarinnalisusele, pelgalt heast tahtest ja baasoskustest ei piisa. Pole siin näha ka ühegi arhitekti või maastikuarhitekti küüneviha, mis ehk oleks aidanud tehnokraatlikke silmaklappe õigeaegselt eemaldada.

Laagri alevikust planeeriti juba 90ndate teises pooles ümbersõidutee, et viia Veskitammi tänavalt läbiv liiklus ära. Seoses kiire ja kaootilise valglinnastumisega sajandi algul koostas Maanteeaemt eelprojekti Juuliku-Tabasalu teele, et lahendada Tallinna piiril paratamatult tekkivaid umbsõlmi ja reserveerida liikuvuskoridor, sest ilmselgelt omavalitsustel puudus võimekus näha puude taga metsa (puudub tänaseni!). Tollal ei olnud ringtee pikendamise ehitusplaani, see ei olnud kindlasti prioriteet. Kiire majade ehitamine on aga liiklust kiiresti kasvatanud ja tänaseks on realiseeritud Juuliku liiklussõlm Tallinna ringteel, Topi liiklussõlm ning Laagri möödasõit. Paraku see viimane vajab omaette postitust - idee möödasõidust on täielikult ära lörtsitud idiootlike mahasõitudega, sambarütmis vahelduvate kiiruspiirangute ja vahetult tee äärde ehitatud elamute, koolimaja ja isegi kaubanduskeskusega!

Topi sõlme juures ristub Laagri möödasõit Paldiski raudteega. Seda äpardust olen ka varem märkinud. Viadukt on tehtud liiga lühike. Esiteks ei arvesta see võimaliku tee laienduse vajadusega, teiseks on jalgrattatee viidud ilma asjata sõiduteega samasse tasandisse ning mõttetute tugimüüridega varjatud nähtavus. Võib aru saada, et töötava raudtee alla viadukti ehitamine seab omad piirangud ja see mõjutab konstruktiivset lahendust, kuid koonerdavale lühinägelikkusele siin ühtegi õigustust ei ole.


Laagri ümbersõit ristub ka Pääsküla jõega. Siia on ehitatud sillataoline rajatis, millele on lisatud riiulina "kallasrada". Tõeliselt kutsuv keskkond! Miks küll??? Kas inimesed ei vääri tõesti normaalset keskkonda? Kas jõe sängi peab piirama massiivsete betoonseintega? Kas see on kestlik ja keskkonnasõbralik?


Laagri ümbersõidu ümber paikneb Koru detailplaneeringuala, mida reklaamitakse kui taasiseseisvumisjärgse vabariigi ühe eeskujulikuma eeslinna arenduse Veskimöldre teist etappi. Ka siin on tõepoolest püütud vähemalt elutänavate osas luua midagi enamat, kui lihtsalt miinimumlaiusega asfaldiriba autodele. Kuna arendusega lõigatakse läbi eelviimane rohekoridor, mis ühendab Harku metsa teiste linnaümbruse metsadega, siis planeeringus otsiti kompromissi lauskruntimise ja looduskeskkonna säilitamise vahel. Rohekoridor on kruntidega lootusetult hakitud, kuid metsa sisse on tehtud palju radu aktiivliikumiseks. Praegu on veel päris mõnus nendel sörkida, kui enamus mändidest on veel püsti ja maju ei ole. Õnneks on majade ehitamine keskendunud arenduse põlluosale, kus on rohkem päikest. Arenduse kõige edevam osa on kõrgepinge liinide all kulgev Pääsküla jõe kallasrada. Ja siis on ehitatud kaks silda, mis kallasrajalt viivad üle Pääsküla jõe. Idee väga hea ja praktiline - selliseid aktiivliiklussildu mahuks Tallinna ümbrusse ja mujalegi veel palju. Need ühendavad külasid ja loovad kontakti veesilmaga. Siin lõpeb hea sõna. Miks te teete heast ideest perverssuse?
Ebaproportsionaalne sillakoonuste maht on silmipimestav. Ja igas projektis peab olema vähemalt jupike torupiiret!? Massiivsed kaldasambad on kaks sajandit ajast maas.



Teine juhtum.


Midagi tehakse meil Eestis hästi ka, kohati isegi väga hästi. Tahan kiita neid inimesi kes on Merirahu puidust kaarsilla taastamise taga. Projekti esialgsed tehnilised puudused on väga viisakalt kõrvaldatud. Kahju, et sild jäi vahepeal omanikuta arenduse pankroti tõttu ja muutus ohtlikuks. Kuid lõpp hea, kõik hea!



Keila linnas on hiljuti valminud jalakäijate sild üle Keila jõe, mis on ka üldjoontes positiivne. Vähemalt ei ole siin kitsendatud sängi ega kallasrada.


Üks küsimus, mis tekib neid sildu vaadates, et kas meil Keskkonnaministeeriumil ja Keskkonnaametitel ka mingi arvamus on jõgesid ületavate rajatiste kohta? Nende ehitamine ometi ju vee erikasutusluba vajab?
Soomes on silla-avade määramise juhend Liikuvusametil (Trafi), kui ka Keskkonnakeskusel. Kui vanasti oli ainsaks kriteeriumiks vee vooluhulk ja sellest tulenevalt sillaavade piisava suuruse tagamine ning veeteede gabariitide tagamine, siis tänapäeval on palju teisi kriteeriume. Veekogude kallasrajad on loomade liikumisruum (käsitletakse selles juhendis), samuti kasvukeskkond. Loomade läbipääsude osas on Soomes palju uuringuid tehtud, üks varasematest siin.
Vette ehitamine peaks olema väga põhjalikult läbi mõeldud. Sillad peaks olema sellised, et neid kõlbab häbenemata panna postkaardile või kasvõi arenduse või vallavalitsuse kodulehele.
Panen ette, et lõpetame avaliku ruumi ja looduskeskkonna ebaprofessionaalse rüvetamise. Eksoleksjuparem?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Tallinna ja Eesti raudteetupikutest

Balti jaam ehk lõpppeatus Tallinn on tupik, mis oluliselt piirab jaama läbilaskvust. Et rongide sõidugraafikuid parandada, on EVR ehitamas ühte lisarööpapaari koos Paldiski maantee viadukti laiendusega (hange on siin) ning kavandamas ka perroonide lisamist (hange on siin).Probleem tupikuga on see, et kui üks rong istub jaamas, siis ei saa ta enne väljuda, kui teine on sisenenud ja vastupidi. Läbisõiduga jaamades seda probleemi ei ole, metroodes sõidavad rongid ka 1 minutilise intervalliga - vastutulevat rongi ei ole vaja karta. Rongid seisavad ainult depoos, mis ei ole linna keskuses, mitte jaamades. Linnaehituslikult on sellised tupikjaamad ka tõsine probleem, sest parkivad rongid ja perroonid võtavad tohutult ruumi ning nendest on keeruline üle ja mööda pääseda. Eesti raudtee juhtkond on seisukohal, et raudteest üle- ja läbipääsude tegemine on linna, mitte raudtee mure. Nii on nad Paldiski maantee viadukti kõrvale joonistanud perspektiivse jalakäijate ja ratturite läbipääsu, kuid min…

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades.


Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil, kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsultanti.


Meil o…