Üks levinud viktoriiniküsimusi puudutab suurima sildade arvuga Eesti linna. Õige vastus ei ole Tartu ega kaugeltki mitte Pärnu vaid Põltsamaa, kus on 17 silda. Kuid valdadest pürgib suurima sildade arvuga omavalitsuse tiitli poole ka Saue vald. Eriti Laagri ümbruses on Pääsküla jõele kerkinud uusi sildu, siin on ka uusi tunneleid ja viadukte. Tunnelitest olen olnud sunnitud siin juba sõna võtma, nüüd on kord sildade käes.
Mõtlesin, et niisama puusalt ei tulista. Prooviks nii, et vaatame mis on tehtud ja pakume visiooni, kuidas oleks võinud teha (demonstreerides oma kehva joonistusoskust). Nendel rajatistel on erinevad tellijad, seega ei ole nad ühe konkreetse tellija nägu, pigem meie riigi ja ühiskonna nägu. Kui vaesus on elustiil, siis odavus on kulukas ja eemaletõukav mõtteviis, mis hankekriteeriumina peaks olema üheselt keelatud. Ma ei hakka ka esile tooma autoreid. Meie inseneride kutse-eetika ja professionaalsus kipub jääma alla tellijate kitsarinnalisusele, pelgalt heast tahtest ja baasoskustest ei piisa. Pole siin näha ka ühegi arhitekti või maastikuarhitekti küüneviha, mis ehk oleks aidanud tehnokraatlikke silmaklappe õigeaegselt eemaldada.
Laagri alevikust planeeriti juba 90ndate teises pooles ümbersõidutee, et viia Veskitammi tänavalt läbiv liiklus ära. Seoses kiire ja kaootilise valglinnastumisega sajandi algul koostas Maanteeaemt eelprojekti Juuliku-Tabasalu teele, et lahendada Tallinna piiril paratamatult tekkivaid umbsõlmi ja reserveerida liikuvuskoridor, sest ilmselgelt omavalitsustel puudus võimekus näha puude taga metsa (puudub tänaseni!). Tollal ei olnud ringtee pikendamise ehitusplaani, see ei olnud kindlasti prioriteet. Kiire majade ehitamine on aga liiklust kiiresti kasvatanud ja tänaseks on realiseeritud Juuliku liiklussõlm Tallinna ringteel, Topi liiklussõlm ning Laagri möödasõit. Paraku see viimane vajab omaette postitust - idee möödasõidust on täielikult ära lörtsitud idiootlike mahasõitudega, sambarütmis vahelduvate kiiruspiirangute ja vahetult tee äärde ehitatud elamute, koolimaja ja isegi kaubanduskeskusega!
Topi sõlme juures ristub Laagri möödasõit Paldiski raudteega. Seda äpardust olen ka varem märkinud. Viadukt on tehtud liiga lühike. Esiteks ei arvesta see võimaliku tee laienduse vajadusega, teiseks on jalgrattatee viidud ilma asjata sõiduteega samasse tasandisse ning mõttetute tugimüüridega varjatud nähtavus. Võib aru saada, et töötava raudtee alla viadukti ehitamine seab omad piirangud ja see mõjutab konstruktiivset lahendust, kuid koonerdavale lühinägelikkusele siin ühtegi õigustust ei ole.
Laagri ümbersõit ristub ka Pääsküla jõega. Siia on ehitatud sillataoline rajatis, millele on lisatud riiulina "kallasrada". Tõeliselt kutsuv keskkond! Miks küll??? Kas inimesed ei vääri tõesti normaalset keskkonda? Kas jõe sängi peab piirama massiivsete betoonseintega? Kas see on kestlik ja keskkonnasõbralik?
Laagri ümbersõidu ümber paikneb Koru detailplaneeringuala, mida reklaamitakse kui taasiseseisvumisjärgse vabariigi ühe eeskujulikuma eeslinna arenduse Veskimöldre teist etappi. Ka siin on tõepoolest püütud vähemalt elutänavate osas luua midagi enamat, kui lihtsalt miinimumlaiusega asfaldiriba autodele. Kuna arendusega lõigatakse läbi eelviimane rohekoridor, mis ühendab Harku metsa teiste linnaümbruse metsadega, siis planeeringus otsiti kompromissi lauskruntimise ja looduskeskkonna säilitamise vahel. Rohekoridor on kruntidega lootusetult hakitud, kuid metsa sisse on tehtud palju radu aktiivliikumiseks. Praegu on veel päris mõnus nendel sörkida, kui enamus mändidest on veel püsti ja maju ei ole. Õnneks on majade ehitamine keskendunud arenduse põlluosale, kus on rohkem päikest.
Arenduse kõige edevam osa on kõrgepinge liinide all kulgev Pääsküla jõe kallasrada. Ja siis on ehitatud kaks silda, mis kallasrajalt viivad üle Pääsküla jõe. Idee väga hea ja praktiline - selliseid aktiivliiklussildu mahuks Tallinna ümbrusse ja mujalegi veel palju. Need ühendavad külasid ja loovad kontakti veesilmaga.
Siin lõpeb hea sõna. Miks te teete heast ideest perverssuse?
Ebaproportsionaalne sillakoonuste maht on silmipimestav. Ja igas projektis peab olema vähemalt jupike torupiiret!? Massiivsed kaldasambad on kaks sajandit ajast maas.
Teine juhtum.
Midagi tehakse meil Eestis hästi ka, kohati isegi väga hästi. Tahan kiita neid inimesi kes on Merirahu puidust kaarsilla taastamise taga. Projekti esialgsed tehnilised puudused on väga viisakalt kõrvaldatud. Kahju, et sild jäi vahepeal omanikuta arenduse pankroti tõttu ja muutus ohtlikuks. Kuid lõpp hea, kõik hea!
Keila linnas on hiljuti valminud jalakäijate sild üle Keila jõe, mis on ka üldjoontes positiivne. Vähemalt ei ole siin kitsendatud sängi ega kallasrada.
Üks küsimus, mis tekib neid sildu vaadates, et kas meil Keskkonnaministeeriumil ja Keskkonnaametitel ka mingi arvamus on jõgesid ületavate rajatiste kohta? Nende ehitamine ometi ju vee erikasutusluba vajab?
Soomes on silla-avade määramise juhend Liikuvusametil (Trafi), kui ka Keskkonnakeskusel. Kui vanasti oli ainsaks kriteeriumiks vee vooluhulk ja sellest tulenevalt sillaavade piisava suuruse tagamine ning veeteede gabariitide tagamine, siis tänapäeval on palju teisi kriteeriume. Veekogude kallasrajad on loomade liikumisruum (käsitletakse selles juhendis), samuti kasvukeskkond. Loomade läbipääsude osas on Soomes palju uuringuid tehtud, üks varasematest siin.
Vette ehitamine peaks olema väga põhjalikult läbi mõeldud. Sillad peaks olema sellised, et neid kõlbab häbenemata panna postkaardile või kasvõi arenduse või vallavalitsuse kodulehele.
Panen ette, et lõpetame avaliku ruumi ja looduskeskkonna ebaprofessionaalse rüvetamise. Eksoleksjuparem?
Kommentaarid
Postita kommentaar
Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!