Otse põhisisu juurde

Matinkartanosild Espoos - eeskujulik jalgratta infra

Mullu valmis Espoos Matinkylas Iso-Omena kaubanduskeskuse lähedal turboringristmik ja seda ületav jalgrattatee sild. Lahendus on lihtne ja efektne, detailid hästi läbi mõeldud, materjalid kvaliteetsed. Ja mis peamine, siin päriselt ka on jalgrattur, kui iseseisvalt, keskkonnasäästlikult ja kiiresti liikuv inimene seatud prioriteediks. Kõik teised liiklejad on samas tasandis. Jalakäijal ei ole vaja ronida sillale, aga see ei ole keelatud. Jalgrattur läbib selle ristmiku ka autodest kiiremini. Jalgratas on kõige tõhusam liikumisvahend, kuid jalgratturi jaoks on kõige suuremaks nuhtluseks erinevad takistused, järsud pöörded, ristmikud ja mahasõidud jne, mis sunnivad aeglustama või seisma jääma, mis tähendab energiakadu. Autojuht ei pea ristmikul autost väljuma või jalga maha panema, kiirendamiseks on vaja vaid kergelt gaasipedaalile vajutada.

Matinkartanontie ja Hauenkalliontie ristmik, taamal osa Länsiväylä ja Kehä II ristmikust.

Ka Soomes on hakatud turboringristmikke tegema, enim on neid Espoos.

Iso-Omena suunalt ristmikule lähenedes hargneb jalg- ja jalgrattatee. Jalgtee läheb otse ristmikule, kus on võimalik teed ületada samatasandiliselt, rattatee läheb sillale.

Soomes kinnitatakse sildadele nimekaart, kus kirjas ka projekteerija ja ehitusettevõtete nimed.

Sillapiirded on disainitud konkreetsele sillale, mitte ei kasutata tüüpseid võresid. Materjal on roostevaba teras, erineva suurusega avadesse on paigutatud LED valgustid.

Ristmiku ette on tehtud ühistranspordisõbralikud künnised.

Kiirtee..

Ka tänavavalgustid on disainlahendus.

Turboringide juures on meil feilitud viidandusega, mis on arusaamatu ja loetamatu. Soomes on asjad korras, kuigi siin on väga palju infot kokku surutud. Viitade lugemist hõlbustavad värvid, teksti suurus, font ja ridade eraldus.

Kurvikas

Kõrval on ka varem ehitatud avar jalgtee läbikäigusild. Hetkel käivad tööd sadeveepumpla ehitusel, ehitusplats on piiratud.

Silla ristprofiili kuju loob ilme väga saledast sillast, elegantsust lisavad ümar servapruss ja disainitud sillapiire.
Tellija Espoo linn, projekteerija A-Insinöörit ja Aihio Arkkitehdit, ehitaja GRK.

Nende piltide sõnum on see, et Eestis tüüpiliselt ehitatav jalgrattainfra on lõpptarbijat ignoreeriv ja keskkonda reostav masendus.
Ärge olge masendavad, olge nagu Espoo.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun