Otse põhisisu juurde

Matinkartanosild Espoos - eeskujulik jalgratta infra

Mullu valmis Espoos Matinkylas Iso-Omena kaubanduskeskuse lähedal turboringristmik ja seda ületav jalgrattatee sild. Lahendus on lihtne ja efektne, detailid hästi läbi mõeldud, materjalid kvaliteetsed. Ja mis peamine, siin päriselt ka on jalgrattur, kui iseseisvalt, keskkonnasäästlikult ja kiiresti liikuv inimene seatud prioriteediks. Kõik teised liiklejad on samas tasandis. Jalakäijal ei ole vaja ronida sillale, aga see ei ole keelatud. Jalgrattur läbib selle ristmiku ka autodest kiiremini. Jalgratas on kõige tõhusam liikumisvahend, kuid jalgratturi jaoks on kõige suuremaks nuhtluseks erinevad takistused, järsud pöörded, ristmikud ja mahasõidud jne, mis sunnivad aeglustama või seisma jääma, mis tähendab energiakadu. Autojuht ei pea ristmikul autost väljuma või jalga maha panema, kiirendamiseks on vaja vaid kergelt gaasipedaalile vajutada.

Matinkartanontie ja Hauenkalliontie ristmik, taamal osa Länsiväylä ja Kehä II ristmikust.

Ka Soomes on hakatud turboringristmikke tegema, enim on neid Espoos.

Iso-Omena suunalt ristmikule lähenedes hargneb jalg- ja jalgrattatee. Jalgtee läheb otse ristmikule, kus on võimalik teed ületada samatasandiliselt, rattatee läheb sillale.

Soomes kinnitatakse sildadele nimekaart, kus kirjas ka projekteerija ja ehitusettevõtete nimed.

Sillapiirded on disainitud konkreetsele sillale, mitte ei kasutata tüüpseid võresid. Materjal on roostevaba teras, erineva suurusega avadesse on paigutatud LED valgustid.

Ristmiku ette on tehtud ühistranspordisõbralikud künnised.

Kiirtee..

Ka tänavavalgustid on disainlahendus.

Turboringide juures on meil feilitud viidandusega, mis on arusaamatu ja loetamatu. Soomes on asjad korras, kuigi siin on väga palju infot kokku surutud. Viitade lugemist hõlbustavad värvid, teksti suurus, font ja ridade eraldus.

Kurvikas

Kõrval on ka varem ehitatud avar jalgtee läbikäigusild. Hetkel käivad tööd sadeveepumpla ehitusel, ehitusplats on piiratud.

Silla ristprofiili kuju loob ilme väga saledast sillast, elegantsust lisavad ümar servapruss ja disainitud sillapiire.
Tellija Espoo linn, projekteerija A-Insinöörit ja Aihio Arkkitehdit, ehitaja GRK.

Nende piltide sõnum on see, et Eestis tüüpiliselt ehitatav jalgrattainfra on lõpptarbijat ignoreeriv ja keskkonda reostav masendus.
Ärge olge masendavad, olge nagu Espoo.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi