Otse põhisisu juurde

Tramm on uus rong, rong ei ole f. tramm!


Eelmisel aastal avati Tallinnas trammitee pikendus lennujaama. Minul oli võimalus seda proovida kohe esimesel päeval, ehk 01.09.2017. Lasime ennast autoga linna sõidutada, parkisime keskturu juurde ja veeretasime kohvrid trammile. Distants Keskturu juurest Lennu nimelisse jaama on Tallinnas linnulennult 2460 meetrit. Mööda trammiteed on vahemaa 3250 meetrit.
Selle vahemaa läbimiseks kulus 16 minutit ja 2 eurot, mis teeb trammi keskmiseks kiiruseks 12.2km/h.


Vahel sõidan ma Tallinnas rongiga. Laagri peatusest Tallinna (Balti jaam) on täpselt 13km ja selle läbimiseks kulub Elroni porgandil 26 minutit. Keskmine kiirus 30km/h.

Ka Helsingis sõidan ma rongiga. Reis Leppävaarasse kestab U rongiga 15 minutit, A rongiga (peatub iga posti juures) 19 minutit. Vahemaa on 11.2km, keskmine kiirus 44.8km/h.
Sõit Espoosse kestab 28 minutit, 20.5km, keskmine kiirus 43.9km/h.

Hiljuti käisin ma Portos. Lennujaamast kesklinna sõitsin kiirtrammiga, mida kutsutakse seal Metrooks, sest osaliselt sõidavad trammid ka maa all. Porto lennujaamast kesklinna on 13km ja selle vahemaa läbib kiirtramm 29 minutiga. Keskmine kiirus seega 26.9km/h. Vaatasin ka gepsu näitu, maksimaalne kiirus oli lõiguti ligi 80km/h.

Mis on pildil valesti?

See, et auto on Tallinnas ka tipptunnil kiirem, kui ühistransport. Tipptunni välisel ajal on auto kordades kiirem. Rööbastransport on ebamõistlikult, raiskavalt aeglane. Tramm on palju aeglasem, kui jalgratas ja pisut kiirem, kui jalakäija.

Rööbastransport on massitransport, mis võimaldab liigutada korraga suurt hulka inimesi. Vikipeedia andmetel on erinevat liiki rööbastranspordil erinev eesmärk, tehnilised parameetrid ning võimekus.

Karakteristik Tramm Kerge rööbastee ehk kiirtramm Metroo Lähirongid (kommuuter)
Rööbastee Samatasandiline –
segaliiklus
Kombineeritud – valdavalt eritasandiline Täielikult eritasandiline Valdavalt eritasandiline
Energiavarustus Õhuliin Õhuliin
(vahel harva ka diisel)
Kolmas rööbasNeljas rööbas
Õhuliin
Õhuliin
Kolmas rööbas
Lokomotiiv (diisel)
Vagunite arv 1–2 2–6 Kuni 10 Kuni 12
Keskmine kiirus (km/h) 10–20 30–40 30–40 45–65
Reisijate arv 125–250 260–900 800–2,000 1,000–2,200
Maksimaalne läbilaskevõime ühes suunas (reisijaid tunnis) 7,500 18,000 40,000 48,000


Siit võib järeldada:
  • Tallinna trammid liiguvad minimaalse oodatava kiirusega.
  • Tallinna lähirongid sõidavad aeglasemalt, kui võiks eeldada. Rongid liiguvad pigem kiirtrammi režiimil.
Põhjused on lihtsad: 1. Liiga palju peatusi 2. Liiga palju takistusi

Uuringud näitavad, et inimeste liikuvusvalikutel on määravaks kaks tegurit:

  • ühenduskiirus ehk aeg koos ootamiste, ümberistumistega
  • autonoomsus

Lugemissoovitus: Street Smart: The Rise of Cities and the Fall of Cars
Samuel I. Schwartz ja William Rosen

So, if not comfort or status, then what? Autonomy. Travelers feel helpless and dependent when they have to rely on public transit, independent when they’re behind the wheel of a car.
What the research shows isn’t that travelers want cars, but rather that they want freedom and control. 

Kuigi MTÜ K-Simson püüab tõestada, et põhiline ja ainus kriteerium on pileti hind, siis nüüdseks 5 aastat kestnud katsetamine Tallinnas tõestab ilmekalt vastupidist. Sama saame nägema ka maakonnaliinidel - eufooria tasuta teenustest läheb üle, inimesed hakkavad jälle normaalselt elama.

Me tegeleme Rail Balticuga, mis peaks konkureerima lennukite ja autodega marginaalse nõudluse juures, kui samal ajal on inimeste igapäevased liikumisvajadused rahuldamata. Kujutage nüüd ette, et inimesed saaksid teoreetiliselt sõita 45 minutiga Ülemistelt Pärnusse (möödudes kaarega Sakust, Kohilast, Raplast, jne), aga Õismäelt Ülemistele sõidaks nad teist sama kaua!?

Tallinn ja Eesti vajavad terviklikku liikuvuskava, läbimõeldud transpordisüsteemi, mitte tilu-lilu projektisähvatusi. Näiteks planeeritakse praegu Järve kaubakeskuse juurde uut rongipeatust. Ühistranspordi sidumine kaubanduskeskusega on ju olemuselt õige mõte. Transit oriented development on strateegia, mida igalpool maailmas viljeletakse. Ainult et lisades niigi aeglasele raudteele veel ühe peatuse tehakse ühistranspordile totaalne karuteene.
Linnainimestel on palju erinevaid võimalusi liikumiseks ning veelgi rohkem teenuste ja kaupluste valikuid. Maainimesel ei ole sageli midagi peale maantee ja heal juhul raudtee, mis viivad teenuste juurde, mida linnainimesed saavad tarbida kasvõi tuhvlites. Kui ühistransport on aeglane ja ettearvamatu, siis loomulikult valitakse auto. Ärge siis vigisege, et maakad ummistavad linna. Elukohavalik on Sinu ja minu põhiseaduslik õigus, nagu ka vabadus liikuda.

Lennujaama trammi saab lihtsa vaevaga teha kiiremaks. Vähemalt kaks peatust Viru väljaku ja Lennujaama vahelt vähemaks. Mõttetud fooridega ristmikud kinni, mis trammi takistavad. Peatused peaksid olema pärast ristumisi selliselt, et tramm ei pea peatusest väljudes seisma kohe punase tule taga.
Ka raudtee tuleb teha kiiremaks. Palju kiiremaks! Kahjuks on meil vaid kaks rööpapaari, mistõttu on keeruline erineva kiirusega ronge kasutada. Peatusi tuleb vähendada ja paremini siduda ülejäänud linnatranspordiga. Kui Järve keskuse juurde teha uus jaam, siis sellega oleks võimalik siduda Tammsaare tee suund ning Viljandi maantee suund. Peatuse alt tuleb läbi viia Viljandi maantee läbimurre Tammsaare teele. See loob võimaluse sama katuse all istuda rongilt bussile. 
Helsingi ühistranspordi kavandamise juhendis on kenasti selgitatud, kuidas sellises sõlmjaamas erinevaid ühistranspordiliike omavahel siduda.


Lisame siia teenuspõhise lähenemise - Mobility as a Service, mis integreerib erinevad liikumisviisid, informatsiooni ja paneb juhtrauad inimese sõrmede alla.

Mis põhiline, lõpetage diletantlik jauramine! Kaua me laseme Taavi Aasal käia meid konverentsidel häbistamas? 
Mina eelistan teenuse eest maksta, siis olen ma klient, mitte juhm elektoraat. Tasuta ma teie kapsaussidega sõitma ei hakka.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…