Eelmisel aastal avati Tallinnas trammitee pikendus lennujaama. Minul oli võimalus seda proovida kohe esimesel päeval, ehk 01.09.2017. Lasime ennast autoga linna sõidutada, parkisime keskturu juurde ja veeretasime kohvrid trammile. Distants Keskturu juurest Lennu nimelisse jaama on Tallinnas linnulennult 2460 meetrit. Mööda trammiteed on vahemaa 3250 meetrit.
Selle vahemaa läbimiseks kulus 16 minutit ja 2 eurot, mis teeb trammi keskmiseks kiiruseks 12.2km/h.
Vahel sõidan ma Tallinnas rongiga. Laagri peatusest Tallinna (Balti jaam) on täpselt 13km ja selle läbimiseks kulub Elroni porgandil 26 minutit. Keskmine kiirus 30km/h.
Ka Helsingis sõidan ma rongiga. Reis Leppävaarasse kestab U rongiga 15 minutit, A rongiga (peatub iga posti juures) 19 minutit. Vahemaa on 11.2km, keskmine kiirus 44.8km/h.
Sõit Espoosse kestab 28 minutit, 20.5km, keskmine kiirus 43.9km/h.
Mis on pildil valesti?
See, et auto on Tallinnas ka tipptunnil kiirem, kui ühistransport. Tipptunni välisel ajal on auto kordades kiirem. Rööbastransport on ebamõistlikult, raiskavalt aeglane. Tramm on palju aeglasem, kui jalgratas ja pisut kiirem, kui jalakäija.Rööbastransport on massitransport, mis võimaldab liigutada korraga suurt hulka inimesi. Vikipeedia andmetel on erinevat liiki rööbastranspordil erinev eesmärk, tehnilised parameetrid ning võimekus.
| Karakteristik | Tramm | Kerge rööbastee ehk kiirtramm | Metroo | Lähirongid (kommuuter) |
|---|---|---|---|---|
| Rööbastee | Samatasandiline – segaliiklus |
Kombineeritud – valdavalt eritasandiline | Täielikult eritasandiline | Valdavalt eritasandiline |
| Energiavarustus | Õhuliin | Õhuliin (vahel harva ka diisel) |
Kolmas rööbasNeljas rööbas Õhuliin |
Õhuliin Kolmas rööbas Lokomotiiv (diisel) |
| Vagunite arv | 1–2 | 2–6 | Kuni 10 | Kuni 12 |
| Keskmine kiirus (km/h) | 10–20 | 30–40 | 30–40 | 45–65 |
| Reisijate arv | 125–250 | 260–900 | 800–2,000 | 1,000–2,200 |
| Maksimaalne läbilaskevõime ühes suunas (reisijaid tunnis) | 7,500 | 18,000 | 40,000 | 48,000 |
Siit võib järeldada:
- Tallinna trammid liiguvad minimaalse oodatava kiirusega.
- Tallinna lähirongid sõidavad aeglasemalt, kui võiks eeldada. Rongid liiguvad pigem kiirtrammi režiimil.
Uuringud näitavad, et inimeste liikuvusvalikutel on määravaks kaks tegurit:
- ühenduskiirus ehk aeg koos ootamiste, ümberistumistega
- autonoomsus
Lugemissoovitus: Street Smart: The Rise of Cities and the Fall of Cars
Samuel I. Schwartz ja William Rosen
So, if not comfort or status, then what? Autonomy. Travelers feel helpless and dependent when they have to rely on public transit, independent when they’re behind the wheel of a car.
What the research shows isn’t that travelers want cars, but rather that they want freedom and control.
Kuigi MTÜ K-Simson püüab tõestada, et põhiline ja ainus kriteerium on pileti hind, siis nüüdseks 5 aastat kestnud katsetamine Tallinnas tõestab ilmekalt vastupidist. Sama saame nägema ka maakonnaliinidel - eufooria tasuta teenustest läheb üle, inimesed hakkavad jälle normaalselt elama.
Me tegeleme Rail Balticuga, mis peaks konkureerima lennukite ja autodega marginaalse nõudluse juures, kui samal ajal on inimeste igapäevased liikumisvajadused rahuldamata. Kujutage nüüd ette, et inimesed saaksid teoreetiliselt sõita 45 minutiga Ülemistelt Pärnusse (möödudes kaarega Sakust, Kohilast, Raplast, jne), aga Õismäelt Ülemistele sõidaks nad teist sama kaua!?
Tallinn ja Eesti vajavad terviklikku liikuvuskava, läbimõeldud transpordisüsteemi, mitte tilu-lilu projektisähvatusi. Näiteks planeeritakse praegu Järve kaubakeskuse juurde uut rongipeatust. Ühistranspordi sidumine kaubanduskeskusega on ju olemuselt õige mõte. Transit oriented development on strateegia, mida igalpool maailmas viljeletakse. Ainult et lisades niigi aeglasele raudteele veel ühe peatuse tehakse ühistranspordile totaalne karuteene.
Linnainimestel on palju erinevaid võimalusi liikumiseks ning veelgi rohkem teenuste ja kaupluste valikuid. Maainimesel ei ole sageli midagi peale maantee ja heal juhul raudtee, mis viivad teenuste juurde, mida linnainimesed saavad tarbida kasvõi tuhvlites. Kui ühistransport on aeglane ja ettearvamatu, siis loomulikult valitakse auto. Ärge siis vigisege, et maakad ummistavad linna. Elukohavalik on Sinu ja minu põhiseaduslik õigus, nagu ka vabadus liikuda.
Lennujaama trammi saab lihtsa vaevaga teha kiiremaks. Vähemalt kaks peatust Viru väljaku ja Lennujaama vahelt vähemaks. Mõttetud fooridega ristmikud kinni, mis trammi takistavad. Peatused peaksid olema pärast ristumisi selliselt, et tramm ei pea peatusest väljudes seisma kohe punase tule taga.
Ka raudtee tuleb teha kiiremaks. Palju kiiremaks! Kahjuks on meil vaid kaks rööpapaari, mistõttu on keeruline erineva kiirusega ronge kasutada. Peatusi tuleb vähendada ja paremini siduda ülejäänud linnatranspordiga. Kui Järve keskuse juurde teha uus jaam, siis sellega oleks võimalik siduda Tammsaare tee suund ning Viljandi maantee suund. Peatuse alt tuleb läbi viia Viljandi maantee läbimurre Tammsaare teele. See loob võimaluse sama katuse all istuda rongilt bussile.
Helsingi ühistranspordi kavandamise juhendis on kenasti selgitatud, kuidas sellises sõlmjaamas erinevaid ühistranspordiliike omavahel siduda.
Lisame siia teenuspõhise lähenemise - Mobility as a Service, mis integreerib erinevad liikumisviisid, informatsiooni ja paneb juhtrauad inimese sõrmede alla.
Mis põhiline, lõpetage diletantlik jauramine! Kaua me laseme Taavi Aasal käia meid konverentsidel häbistamas?
Mina eelistan teenuse eest maksta, siis olen ma klient, mitte juhm elektoraat. Tasuta ma teie kapsaussidega sõitma ei hakka.
Kommentaarid
Postita kommentaar
Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!