Otse põhisisu juurde

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 meetrit, siis on ka siin võimalik gabariidiväravate mahasõitmine sarnaselt näiteks Tehnika tänava raudteeviaduktiga Tallinnas. Jalakäijana ei tahaks siis selle poomi all olla. Miks ei saanud siin sõidutee gabariiti vähemalt 4,2m peale venitada, võtab nõutuks. Või on tegemist ehitusveaga? Kes teab, see kommenteerib.

PS. Märke vaadates on aga jäänud arvestamata äärekivi kõrgus! Samas kraavipidi liikudes võiks ju silla alt läbi pääseda ka kõrgemad objektid, kui keegi peaks kasvama pikemaks kui 3.8m?

Teine huvitav kergliiklejate õrritamise koht on Topi raudteeviadukt.


Liikluse all olevale raudteele silla alla panemine on alati paras ettevõtmine. Siinkohal kasutati "allalükkamise" meetodit, mis jällegi põhjanaabrite käest õpitud. Sild valatakse raudtee kõrval valmis ja siis nihutatakse raudtee alla. Sedasi minimeeritakse raudteeliikluse katkestus. Kuid lisafeatuurina on kohalikust tarkusest viaduktile kleebitud koonerdamise silt. Topi viadukti pikkus on tehtud võimalikult minimaalne arvestamata nii perspektiivset tee laiendust (tänamatult ennustan selle vajalikkust järgmise 20 aasta sees), kui ka tegelikult tänaseid kergliiklejate vajadusi. Või on siis rohkem tähelepanu saanud meie geenmuteeritud järeltulijad. Evolutsioonis jäävad pidama need, kes paremini adapteeruvad keskkonnaga. Nagu kurk, mis on kasvatatud plastikvormis.

Allikas: Maaleht http://maaleht.delfi.ee
Tee viib mõnusasti mäest alla, torupiire näitab suunda. Vastutulijate varjamiseks on betoonmüür.



Muideks, Eesti keeles öeldakse vastutulijale "Tere", mitte "oh shit" või "boze moi". Kui kedagi vastu ei tule, siis ei pea midagi ütlema.

Mida küll mõtlesime meie Tartus Idaringtee projekteerimisel, kui Võru tänava viadukti alused kergliiklusteed sõiduteest kõrgemale projekteerisime?



Kus on öeldud, et kergliikleja elu peab olema lihtne? Mis mõte on nüüd Andrus Ansipil jalgratast kuuri alt välja ajada, kui see ei aja isegi higistama mitte? See põhjanaabrite mugavusühiskonna maha joonistamine on mõttetu, eestlase Sisu on kõvem! Esivanemate Siberist saadud karastus aitab meil laveerida torupiirete ja betoonmüüride vahel kasvõi pea peal.
Ja (naela)pea pihta ongi täistabamuse saanud Kanama kergliiklustunneli arendajad.




Aastal 2018 ehitavad nad kanalisatsioonikollektori standardi kohaselt 49.5m pikkust voolujoonelist 2.5meetrit laia ja 2.5m kõrget rajatist, mis on tõeline teenusdisaini šedööver. Kui te imestate, siis lohutuseks võin kinnitada, et torupiirded on veel paigaldamata, aga on küll ette nähtud.



Rahandusministeeriumi mure tulevaste eurotoetuste rakendamise pärast on põhjendamatu, meil raha on ja see on heades kätes. Rind puhevile, me oleme nüüd rikkad. Me ei tee odavaid ega mõttetuid asju, me teeme kalleid asju, mille mõtet ja eesmärki me igaks juhuks ei küsi.

Miks ei ole joonisel pinnasevee taset, küsite?

Sest see on 20 meetrit allpool lubjakivis, headel päevadel. Milleks siis kõik need kessoonid, mille seest ja ümbert pumbata sadevett, küsite? Sest Järvevana teel oli ju ka nii tehtud.

Lõpp kiskus teemast kõrvale. Kõige selle õudse mõttetuse juures ei saa ma aru, kes siis tulevikus selle rajatisega ühilduma hakkavad?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin