Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.
Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.
Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 meetrit, siis on ka siin võimalik gabariidiväravate mahasõitmine sarnaselt näiteks Tehnika tänava raudteeviaduktiga Tallinnas. Jalakäijana ei tahaks siis selle poomi all olla. Miks ei saanud siin sõidutee gabariiti vähemalt 4,2m peale venitada, võtab nõutuks. Või on tegemist ehitusveaga? Kes teab, see kommenteerib.
PS. Märke vaadates on aga jäänud arvestamata äärekivi kõrgus! Samas kraavipidi liikudes võiks ju silla alt läbi pääseda ka kõrgemad objektid, kui keegi peaks kasvama pikemaks kui 3.8m?
Teine huvitav kergliiklejate õrritamise koht on Topi raudteeviadukt.
Liikluse all olevale raudteele silla alla panemine on alati paras ettevõtmine. Siinkohal kasutati "allalükkamise" meetodit, mis jällegi põhjanaabrite käest õpitud. Sild valatakse raudtee kõrval valmis ja siis nihutatakse raudtee alla. Sedasi minimeeritakse raudteeliikluse katkestus. Kuid lisafeatuurina on kohalikust tarkusest viaduktile kleebitud koonerdamise silt. Topi viadukti pikkus on tehtud võimalikult minimaalne arvestamata nii perspektiivset tee laiendust (tänamatult ennustan selle vajalikkust järgmise 20 aasta sees), kui ka tegelikult tänaseid kergliiklejate vajadusi. Või on siis rohkem tähelepanu saanud meie geenmuteeritud järeltulijad. Evolutsioonis jäävad pidama need, kes paremini adapteeruvad keskkonnaga. Nagu kurk, mis on kasvatatud plastikvormis.
Tee viib mõnusasti mäest alla, torupiire näitab suunda. Vastutulijate varjamiseks on betoonmüür.
Muideks, Eesti keeles öeldakse vastutulijale "Tere", mitte "oh shit" või "boze moi". Kui kedagi vastu ei tule, siis ei pea midagi ütlema.
Mida küll mõtlesime meie Tartus Idaringtee projekteerimisel, kui Võru tänava viadukti alused kergliiklusteed sõiduteest kõrgemale projekteerisime?
Kus on öeldud, et kergliikleja elu peab olema lihtne? Mis mõte on nüüd Andrus Ansipil jalgratast kuuri alt välja ajada, kui see ei aja isegi higistama mitte? See põhjanaabrite mugavusühiskonna maha joonistamine on mõttetu, eestlase Sisu on kõvem! Esivanemate Siberist saadud karastus aitab meil laveerida torupiirete ja betoonmüüride vahel kasvõi pea peal.
Ja (naela)pea pihta ongi täistabamuse saanud Kanama kergliiklustunneli arendajad.
Aastal 2018 ehitavad nad kanalisatsioonikollektori standardi kohaselt 49.5m pikkust voolujoonelist 2.5meetrit laia ja 2.5m kõrget rajatist, mis on tõeline teenusdisaini šedööver. Kui te imestate, siis lohutuseks võin kinnitada, et torupiirded on veel paigaldamata, aga on küll ette nähtud.
Rahandusministeeriumi mure tulevaste eurotoetuste rakendamise pärast on põhjendamatu, meil raha on ja see on heades kätes. Rind puhevile, me oleme nüüd rikkad. Me ei tee odavaid ega mõttetuid asju, me teeme kalleid asju, mille mõtet ja eesmärki me igaks juhuks ei küsi.
Miks ei ole joonisel pinnasevee taset, küsite?
Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.
Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 meetrit, siis on ka siin võimalik gabariidiväravate mahasõitmine sarnaselt näiteks Tehnika tänava raudteeviaduktiga Tallinnas. Jalakäijana ei tahaks siis selle poomi all olla. Miks ei saanud siin sõidutee gabariiti vähemalt 4,2m peale venitada, võtab nõutuks. Või on tegemist ehitusveaga? Kes teab, see kommenteerib.
Teine huvitav kergliiklejate õrritamise koht on Topi raudteeviadukt.
Liikluse all olevale raudteele silla alla panemine on alati paras ettevõtmine. Siinkohal kasutati "allalükkamise" meetodit, mis jällegi põhjanaabrite käest õpitud. Sild valatakse raudtee kõrval valmis ja siis nihutatakse raudtee alla. Sedasi minimeeritakse raudteeliikluse katkestus. Kuid lisafeatuurina on kohalikust tarkusest viaduktile kleebitud koonerdamise silt. Topi viadukti pikkus on tehtud võimalikult minimaalne arvestamata nii perspektiivset tee laiendust (tänamatult ennustan selle vajalikkust järgmise 20 aasta sees), kui ka tegelikult tänaseid kergliiklejate vajadusi. Või on siis rohkem tähelepanu saanud meie geenmuteeritud järeltulijad. Evolutsioonis jäävad pidama need, kes paremini adapteeruvad keskkonnaga. Nagu kurk, mis on kasvatatud plastikvormis.
 |
| Allikas: Maaleht http://maaleht.delfi.ee |
Muideks, Eesti keeles öeldakse vastutulijale "Tere", mitte "oh shit" või "boze moi". Kui kedagi vastu ei tule, siis ei pea midagi ütlema.
Mida küll mõtlesime meie Tartus Idaringtee projekteerimisel, kui Võru tänava viadukti alused kergliiklusteed sõiduteest kõrgemale projekteerisime?
Kus on öeldud, et kergliikleja elu peab olema lihtne? Mis mõte on nüüd Andrus Ansipil jalgratast kuuri alt välja ajada, kui see ei aja isegi higistama mitte? See põhjanaabrite mugavusühiskonna maha joonistamine on mõttetu, eestlase Sisu on kõvem! Esivanemate Siberist saadud karastus aitab meil laveerida torupiirete ja betoonmüüride vahel kasvõi pea peal.
Ja (naela)pea pihta ongi täistabamuse saanud Kanama kergliiklustunneli arendajad.
Aastal 2018 ehitavad nad kanalisatsioonikollektori standardi kohaselt 49.5m pikkust voolujoonelist 2.5meetrit laia ja 2.5m kõrget rajatist, mis on tõeline teenusdisaini šedööver. Kui te imestate, siis lohutuseks võin kinnitada, et torupiirded on veel paigaldamata, aga on küll ette nähtud.
Rahandusministeeriumi mure tulevaste eurotoetuste rakendamise pärast on põhjendamatu, meil raha on ja see on heades kätes. Rind puhevile, me oleme nüüd rikkad. Me ei tee odavaid ega mõttetuid asju, me teeme kalleid asju, mille mõtet ja eesmärki me igaks juhuks ei küsi.
Miks ei ole joonisel pinnasevee taset, küsite?
Sest see on 20 meetrit allpool lubjakivis, headel päevadel. Milleks siis kõik need kessoonid, mille seest ja ümbert pumbata sadevett, küsite? Sest Järvevana teel oli ju ka nii tehtud.
Lõpp kiskus teemast kõrvale. Kõige selle õudse mõttetuse juures ei saa ma aru, kes siis tulevikus selle rajatisega ühilduma hakkavad?
Kommentaarid
Postita kommentaar
Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!