Otse põhisisu juurde

Kergliiklejate rahustamine Saue valla eeskujul

Kahjuks ei jõua kodust kuigi palju kaugemale rattaga seiklema, seetõttu tuleb keskenduda koduvalla kiitmisele. Materjali selleks jagub! Ühekihiline asfaltbetoon on nii odav, et sellega saab katta kõik tarbetult seisvad vaovahed ja teha paljudele rõõmu. Kui veel 10 aastat tagasi võis nuriseda, et kergliiklusteid ei ole ja kui on, siis vaid mõned mõttetud mittekuhugile viivad jupikesed, siis nüüd oleme jõudnud kergliiklemise paradiisi. Külast külla viib meid värske sile asfalt, nii võib tõesti unustada, et meid valitsevad ka mõned ohud ja hoog läheb ülemäära suureks.
Koidu küla juures hoiatab jalgrattureid ja rulatajaid märk järsust kurvist. Hea, et ma seda märkasin ja õigel ajal pidurdasin!


Samas on arvestatud ka Koidu küla tähtsate autojuhtidega, ristumisel Hämariku teega teavitatakse kõrgendatud ohust ning valgustiposti varjus on ka korraldus "Anna teed". Võimalusi kahtepidimõistmiseks ei ole, prioriteedid on paigas. Puudu on veel jalgratturi künnis.


Ajalukku kirjutatud Saue valla ja Saue linna iseseisvust meenutab piiritara. Siin on püüdlikult tehtud liiklemine nii keeruliseks, et võib üldse tähelepanuta jääda tarastiku vahelt läbi kulgev raudtee.


Leidlikumad velomaanid on avastanud teepeenra ja kasutavad seda piiritarast möödumiseks, ettenägelikult on nende rahustamiseks tehtud peenar kattest madalamaks.

Kuna kergliiklusteed on loonud hea võimaluse säärelihaste treenimiseks, siis on karta, et ratturite kiirused kasvavad. Ootame suurimat kiirust piiravaid märke ja lamavaid politseinikke kergliiklusteedele.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun