wips

Eelmisel aastal avati Tallinnas trammitee pikendus lennujaama . Minul oli võimalus seda proovida kohe esimesel päeval, ehk 01.09.2017. Lasime ennast autoga linna sõidutada, parkisime keskturu juurde ja veeretasime kohvrid trammile. Distants Keskturu juurest Lennu nimelisse jaama on Tallinnas linnulennult 2460 meetrit. Mööda trammiteed on vahemaa 3250 meetrit. Selle vahemaa läbimiseks kulus 16 minutit ja 2 eurot, mis teeb trammi keskmiseks kiiruseks 12.2km/h . Vahel sõidan ma Tallinnas rongiga . Laagri peatusest Tallinna (Balti jaam) on täpselt 13km ja selle läbimiseks kulub Elroni porgandil 26 minutit. Keskmine kiirus 30km/h . Ka Helsingis sõidan ma rongiga . Reis Leppävaarasse kestab U rongiga 15 minutit, A rongiga (peatub iga posti juures) 19 minutit. Vahemaa on 11.2km, keskmine kiirus 44.8km/h . Sõit Espoosse kestab 28 minutit, 20.5km, keskmine kiirus 43.9km/h. Hiljuti käisin ma Portos . Lennujaamast kesklinna sõitsin kiirtrammiga , mida kutsutakse seal Metrooks, ses

Tallinn-Tartu maante Kose-Võõbu ja Võõbu-Mäo lõikude eelprojekti koostamine toimus ajavahemikul september 2007 kuni detsember 2009. Esialgne projekti valmimise aeg pidi olema 2008 aasta lõpp, kuid seoses Silmsi küla vaidlusega trassi paiknemise osas tuli teha täiendav alternatiiv ning analüüs. Selle tulemusena trassivaliku eelistus ei muutunud, pigem saime kinnitust esialgse valiku õigsuses. 10 aastat hiljem on käimas ehitus Kose-Võõbu vahel, see lõik on omakorda jagatud kaheks ehitushankeks. Kose-Ardu lõiku ehitab AS TREV2 Grupp , Ardu-Võõbu lõiku AS Grk Infra . Käisin objektil olukorraga tutvumas. Siin visuaalne ülevaade koos kommentaaridega. Üldjoontes on eelprojektist lähtutud, kuid tööprojektis on tehtud ka mõningaid muudatusi. Neid konstanteerides püüan mitte anda hinnangut, kuna ma ei tea nende otsuste motivatsiooni, kuigi aiman. Mingil määral on projektide muutused normaalne nähtus, projektid ikka täpsustuvad ja aeg teeb korrektiive. Kusagil on siiski ka mõistlikkuse ja otst

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga. Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida. Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on

Kahjuks ei jõua kodust kuigi palju kaugemale rattaga seiklema, seetõttu tuleb keskenduda koduvalla kiitmisele. Materjali selleks jagub! Ühekihiline asfaltbetoon on nii odav, et sellega saab katta kõik tarbetult seisvad vaovahed ja teha paljudele rõõmu. Kui veel 10 aastat tagasi võis nuriseda, et kergliiklusteid ei ole ja kui on, siis vaid mõned mõttetud mittekuhugile viivad jupikesed , siis nüüd oleme jõudnud kergliiklemise paradiisi. Külast külla viib meid värske sile asfalt, nii võib tõesti unustada, et meid valitsevad ka mõned ohud ja hoog läheb ülemäära suureks. Koidu küla juures hoiatab jalgrattureid ja rulatajaid märk järsust kurvist. Hea, et ma seda märkasin ja õigel ajal pidurdasin! Samas on arvestatud ka Koidu küla tähtsate autojuhtidega, ristumisel Hämariku teega teavitatakse kõrgendatud ohust ning valgustiposti varjus on ka korraldus "Anna teed". Võimalusi kahtepidimõistmiseks ei ole, prioriteedid on paigas. Puudu on veel jalgratturi künnis. Ajalukku kir