Otse põhisisu juurde

Majanduslik soodsus riigihangetel on nüüd seadus

Tarkusepäeval hakkas kehtima uus riigihangete seadus, mis baseerub omakorda uuel hangete direktiivil. Selles seaduses on paljugi uut ja samas ka vana, aga mis kõige tähtsam - pakkumuse valiku kriteeriumiks on edaspidi vaikimisi majanduslik soodsus, mille hulgas võib aga ei pea hindama ka pakkumuse maksumust. Loeme ja arutame.
§ 85. Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine
(1) Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid.
Seega ütleb seadus üheselt, et kriteeriumiks on ainult majanduslik soodsus ja mitte midagi muud.
(2) Pakkumuste hindamise kriteeriumid on hankelepingu esemega seotud ka juhul, kui nende sätestamisel võetakse arvesse hankelepingu esemeks olevate asjade tootmise, teenuste osutamise või ehitustööde tegemise või nimetatute turustamisega seotud protsesse või olelusringi muudes etappides tehtavaid tegevusi ja kulutusi, isegi juhul, kui need ei ole hankelepingu eseme oluliseks osaks.
Siin tahetakse meile öelda, et need kriteeriumid, millest sõltub pakkumuse majanduslik soodsus, võivad olla ka kaudsed, mitte ainult otsesed. Kui konkreetse hanke tulmusest sõltuvad järgnevate hangete tulemused, siis on täiesti asjakohane seda arvesse võtta.
(3) Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel võtab hankija arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid kriteeriume vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule, pakkumuse hinda või kulu, sealhulgas hankelepingu täitmisel tõenäoliselt tekkivaid kulusid ja olelusringi kulusid vastavalt käesoleva seaduse §-s 86 sätestatule.
Jälle see hinna ja kvaliteedi suhe!!!! Kuidas saab samas lauses öelda, et arvestatakse eelkõige hinna ja kvaliteedi suhet, samal ajal hinnates hoopis kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kriteeriume?
Suure ämbri kolinaga on siin proovitud sisse tuua tasakaalustatuse põhimõtet. Iga tegevusega kaasneb nii sotsiaalne, kui keskkonnamõju, mida tuleb majanduslikult hinnata. Lisaks pakkumuse otsesele hinnale võib ja tuleb hinnata ka muud kulu, näiteks hanke majandamisega seotud avalikku kulu. Mida varem ei saanud üldse pakkumustes hinnata, oli halduskulu. Näide elust enesest on see, et kui on ikka sitt projekteerija või ehitaja, siis saavad ametnikud nendega meie kõigi raha eest protsessida kasvõi aastaid. See võib olla kulukam, kui esialgne pakkumuse hind. Näiteid annab meile igapäevane meedia.
(4) Hankija võib majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvestada ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks sõltub pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud.
Lugupeetud hankijad, see siin on punane latern. Teeme selle kohe selgeks, enne kui te kahetsete. Kui te tahate laiska panna ja teha otsuseid ainult hinnapõhiselt, siis peate te seda esiteks väga tõsiselt kaaluma ja põhjenduse ka väga selges Eesti keeles hanke teatesse kirja panema. Kui te seda ei tee, siis on tegemist ebaseadusliku kriteeriumiga.
Teiseks, nagu antud punkt ka selgelt kirjutab on selline võimalus ainult siis kui hanke ese on väga üheselt määratletud. Kui te näiteks soovite osta harilikke pliiatseid 10 tükki tugevusega 2HB, söe läbimööduga 0.5 kuni 0.8mm ning kogupikkusega vahemikus 16 kuni 20 sentimeetrit ilma kustutuskummita, siis võib öelda, et hanke ese on väga selgelt defineeritud ja võiks osta hinna alusel.
Kui te aga ostate teenust, nagu näiteks ehitiste kavandamist ehk projekteerimist, siis ilma projektita ei ole teil võimalik kirjeldada ostatavat teenust selliselt, et te võiksite pääseda vaid hinnakriteeriumiga.
Seega, kui teie hanke tehniline kirjeldus kasutab mistahes tinglikku sõnastust, lõplikult määratlemata töömahtu jne ("projekti maht selgub töö käigus", "pakkuja vastutab piisava uuringute mahu eest"), siis unustage ära. Te peate tegema rohkem tööd ja tulema välja asjakohaste majandusliku soodsuse kriteeriumitega, nagu seadus nõuab. Või täpsustama tehnilist kirjeldust, milleks te nagunii võimelised ei ole.
(5) Innovatsioonipartnerluses ja võistlevas dialoogis arvestab hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel üksnes parimat hinna ja kvaliteedi suhet.
Ei olegi midagi lisada.
(6) Tarkvara arendusteenuste hankimisel arvestab hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel lisaks pakkumuse hinnale ka olelusringi kulusid vastavalt käesoleva seaduse §-s 86 sätestatule või põhjendab riigihanke alusdokumentides olelusringi kulude arvestamata jätmist.
Imelik küll, miks see tarkvaraarendus nii eriline teenus on, et kohe peab olelusringi kulusid arvestama, aga teede projekteerimisel näiteks mitte? Selline ühe teadmistepõhise teenuse eristamine seaduses on põhjendamatu, aga no vähemalt näitab seda, et IT vallas on mõistus kodus, mujal veel kadunud asjade hulgas.
(7) Hankija võib hankelepingu hinna või kulu suuruse riigihanke alusdokumentides kindlaks määrata ja hinnata pakkumusi üksnes kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumide alusel.
See on päris hea võimalus. Heas peres ju rahast ei räägita. Räägitakse kvaliteedist, keskkonnast ja "suhetest". Viimane ei tähenda mitte klatsi.
(8) Kvalitatiivsed, keskkonnaalased või sotsiaalsed kriteeriumid võivad olla eelkõige:
 1) kvaliteet, sealhulgas tehniline väärtus, esteetilised, funktsionaalsed, keskkondlikud, sotsiaalsed ja innovaatilised omadused, ligipääsetavus ning turustamise tingimused;
 2) hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiifiline tõendatud töökorraldus, kvalifikatsioon või kogemus, millest otseselt sõltub hankelepingu täitmise kvaliteet;
 3) müügijärgne hooldus ja tehniline abi ning tarne- ja paigaldustingimused.
Siin on nüüd punkti kaks all ära klaaritud see varasemate seaduste puhul tekkinud jabur olukord, kus pakutava meeskonna hindamist võrdsustati pakkuja kvalifitseerimisega ja vaidlustes lasti hankeid põhja. Eks see probleem tulenes ka sellest, et objektiivsuse sildi all püüti isikute hindamist teha võimalikult numbriliseks, mis tähendas siis objekti esemega sideme kaotamist. Kellegi karjääri aastate kokkulugemine ei oma mingit seost ostetava hanke esemega. Nüüd on võimalus julgelt kriteeriumid koos hindamisega seadistada selliselt, et need hakkavad toimima.
Mõnevõrra murelikuks teeb see, et loetelu on lõplik (mööndusena on sõna "eelkõige"), ehk hankija peabki suutma oma kriteeriumid panna nende märksõnade alla ja ei tohi kastist väljas oma peaga mõelda. Parem olnuks loetelu ära jätta ja piirduda kolme märksõnaga.
(9) Hankija määrab riigihanke alusdokumentides suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud pakkumuste hindamise kriteeriumile pakkumuste majandusliku soodsuse hindamiseks annab.
Lihtne, tuleb veel lisada, et osakaalude summa peaks kokku andma 100%. Ridade vahelt tuleb välja lugeda, et kriteeriumid on Hankija valida. Paraku eespool etteantud nimekirjast.

Majanduslikult soodsat Eestit meile kõigile!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…