Otse põhisisu juurde

Ehitame Eestit ohutult ja mõistlikult

Eesti Ehitusettevõtjate Liit kutsus mind esinema oma 25 aastapäeva konverentsile. Kuigi olen Eestist ära juba 4 aastat, hoian ennast Eesti eluga tihedalt kursis. Emiraatides toimuvast võiks rääkida ka ja mitte vähe, siiski erutab keskmist Eesti ehitusettvõtjat ikka see, mis toimub koduõuel.
Nii ma otsustasin seekord rääkida nendest asjadest, mis minu arvates kõige rohkem problemaatilised: informatsioon ehituses, ignorantsustsükkel, maavaradest infra ehitusel ning liiklus-töö-ohutusest. Hangetest otsustasin seekord mitte rääkida. Riigi Kinnisvara on hakanud korraldama väärtuspõhiseid hankeid. See on positiivne areng, kuid vajab juurdumist.
Slaidid on helita.



Tänan tähelepanu eest! Vastan ka sõbralikele küsimustele.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Kose-Võõbu | Autorijärelevalve

Tallinn-Tartu maante Kose-Võõbu ja Võõbu-Mäo lõikude eelprojekti koostamine toimus ajavahemikul september 2007 kuni detsember 2009. Esialgne projekti valmimise aeg pidi olema 2008 aasta lõpp, kuid seoses Silmsi küla vaidlusega trassi paiknemise osas tuli teha täiendav alternatiiv ning analüüs. Selle tulemusena trassivaliku eelistus ei muutunud, pigem saime kinnitust esialgse valiku õigsuses.
10 aastat hiljem on käimas ehitus Kose-Võõbu vahel, see lõik on omakorda jagatud kaheks ehitushankeks. Kose-Ardu lõiku ehitab AS TREV2 Grupp, Ardu-Võõbu lõiku AS Grk Infra.
Käisin objektil olukorraga tutvumas. Siin visuaalne ülevaade koos kommentaaridega.
Üldjoontes on eelprojektist lähtutud, kuid tööprojektis on tehtud ka mõningaid muudatusi. Neid konstanteerides püüan mitte anda hinnangut, kuna ma ei tea nende otsuste motivatsiooni, kuigi aiman. Mingil määral on projektide muutused normaalne nähtus, projektid ikka täpsustuvad ja aeg teeb korrektiive. Kusagil on siiski ka mõistlikkuse ja otstarbe…