Otse põhisisu juurde

Idee: Vaba riigi torn - päike pilvede all

Kohe algab Movembrikuu ja kõigil meestel kasvavad vuntsid nagu Indias aastaringi. Kui aga panna ühte lausesse kokku Eesti ja November, siis mis meile esimesena pähe tuleb? Pimedus, märg ja porine pimedus, masendus. Probleem, mida ei lahenda Rail Baltics, vaid lennupiletid võimalikult kaugele lõunasse.

Allikas: EaglElla, Flickr
No ei leia te visitestonia.com lehelt novembrikuist pilti, mis oleks apetiitne ja samas realistlikult edastaks seda igavesti kestvat külma porist fiilingut "miks küll kulutasin puhkusepäevad külmale suvele?".

Hiljuti pani Sheikh Mohammed nurgakivi Dubai uuele tornile, mille täpset kõrgust ei ole avaldatud ja võimalik, et see ei olegi veel teada. Kuivõrd Saudid ehitavad Jeddahisse Kingdom Towerit, mis võtaks Dubailt ära maailma kõrgeima ehitise tiitli, siis sellega lihtsalt ei saa leppida. Emiraatide eesmärk on olla kõiges esimene, ainus millega nad lepivad on fakt, et Mekka asub väljaspool Ühendatud Emiraate. Seega oleks vaja rekordi hoidmiseks edumaad vaid meetrikese jagu ja see meetrike selgub töö käigus, kui Saudi kuningas on lindi läbi lõiganud.

Kuid mitte see meeter ei ole oluline, vaid kilomeeter, mis on enam-vähem täpselt torni kõrguseks. Ja see kilomeeter ulatub tublisti üle madalamate pilvede, mis porikuu masendust Eestis põhjustavad.
Kui olete korra Ülemistelt kodustele lehvitanud, siis olete märganud, et päike ei olegi kaugel. Piisab, kui lennuk pistab nina läbi pilvede ja seal ta ongi.

Wips ise Salalahis, Omaanis 1200m kõrgusel
Vaja on ainult piisavalt pikka kaela... just, umbes sellist kaela nagu Burj Khalifa või Creek Tower!
Kuid kas me peaksime siis lõunasse lendamise asemel ronima torni otsa, et saada oma igapäevast D-vitamiini annust?



Iidolite eeskujul tuleb siit vabavaraline idee edasiarendamiseks. Idee, mis tundub teile hullem, kui Hyperloop, kuid mis "muudaks elu Eestis võimalikuks aastaringselt ja võib-olla tooks koju tagasi ka talendid". Nali naljaks, aga siit ta tuleb.




See lahendus ei aita kõigi pilvede korral, kuid aitab madalate pilvede puhul, mis üldjuhul on need kõige mustemad ja läbipaistmatud. Lisaks üldisele positiivsele emotsionaalsele laengule vähendaks selline tehispäike ka vajadust tehisvalguse ehk elektrienergia järele. Päev muutuks pikemaks. Sama valgusenergiat saaks kasutada ka päikesepaneelides ehk suurendaks nende üldist kasutegurit ja mõttekust.
Eestlastena oleks meil põhjust olla uhke ka uue maailmanaba üle, lisaks e-kuulsusele võtaksime araablastelt betooni ja terase kõrgusrekordid.
Arutaks veidi?

Creative Commons License
This work (Vaba riigi torn - päike pilvede all, by Raul Wips Vibo), identified by Raul Vibo is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin