Otse põhisisu juurde

Idee: Vaba riigi torn - päike pilvede all

Kohe algab Movembrikuu ja kõigil meestel kasvavad vuntsid nagu Indias aastaringi. Kui aga panna ühte lausesse kokku Eesti ja November, siis mis meile esimesena pähe tuleb? Pimedus, märg ja porine pimedus, masendus. Probleem, mida ei lahenda Rail Baltics, vaid lennupiletid võimalikult kaugele lõunasse.

Allikas: EaglElla, Flickr
No ei leia te visitestonia.com lehelt novembrikuist pilti, mis oleks apetiitne ja samas realistlikult edastaks seda igavesti kestvat külma porist fiilingut "miks küll kulutasin puhkusepäevad külmale suvele?".

Hiljuti pani Sheikh Mohammed nurgakivi Dubai uuele tornile, mille täpset kõrgust ei ole avaldatud ja võimalik, et see ei olegi veel teada. Kuivõrd Saudid ehitavad Jeddahisse Kingdom Towerit, mis võtaks Dubailt ära maailma kõrgeima ehitise tiitli, siis sellega lihtsalt ei saa leppida. Emiraatide eesmärk on olla kõiges esimene, ainus millega nad lepivad on fakt, et Mekka asub väljaspool Ühendatud Emiraate. Seega oleks vaja rekordi hoidmiseks edumaad vaid meetrikese jagu ja see meetrike selgub töö käigus, kui Saudi kuningas on lindi läbi lõiganud.

Kuid mitte see meeter ei ole oluline, vaid kilomeeter, mis on enam-vähem täpselt torni kõrguseks. Ja see kilomeeter ulatub tublisti üle madalamate pilvede, mis porikuu masendust Eestis põhjustavad.
Kui olete korra Ülemistelt kodustele lehvitanud, siis olete märganud, et päike ei olegi kaugel. Piisab, kui lennuk pistab nina läbi pilvede ja seal ta ongi.

Wips ise Salalahis, Omaanis 1200m kõrgusel
Vaja on ainult piisavalt pikka kaela... just, umbes sellist kaela nagu Burj Khalifa või Creek Tower!
Kuid kas me peaksime siis lõunasse lendamise asemel ronima torni otsa, et saada oma igapäevast D-vitamiini annust?



Iidolite eeskujul tuleb siit vabavaraline idee edasiarendamiseks. Idee, mis tundub teile hullem, kui Hyperloop, kuid mis "muudaks elu Eestis võimalikuks aastaringselt ja võib-olla tooks koju tagasi ka talendid". Nali naljaks, aga siit ta tuleb.




See lahendus ei aita kõigi pilvede korral, kuid aitab madalate pilvede puhul, mis üldjuhul on need kõige mustemad ja läbipaistmatud. Lisaks üldisele positiivsele emotsionaalsele laengule vähendaks selline tehispäike ka vajadust tehisvalguse ehk elektrienergia järele. Päev muutuks pikemaks. Sama valgusenergiat saaks kasutada ka päikesepaneelides ehk suurendaks nende üldist kasutegurit ja mõttekust.
Eestlastena oleks meil põhjust olla uhke ka uue maailmanaba üle, lisaks e-kuulsusele võtaksime araablastelt betooni ja terase kõrgusrekordid.
Arutaks veidi?

Creative Commons License
This work (Vaba riigi torn - päike pilvede all, by Raul Wips Vibo), identified by Raul Vibo is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi