Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.

Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.

Monument võsas

Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid.

Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav, vaid vilksamisi näidatakse.

Kui natuke Euroopa suurlinnade monumente uurida, siis paiknevad nad suuremalt jaolt just ristmike keskel. Ringristmik on juba selline aatomi ehitusega nähtus, mille keskel on tuum ja ümber tiirlevad elektronid. 

Tallinnas ei ole ühtegi õiget tänavat, bulvarit ega ristmikku. Monumendid ongi meil võpsikutes (mõni ka pargis). Tallinn on metsikult väike ja väiklane linn. Linna tuum ja selle ümber tiirlevad elektronid on vist üldse suurema osa ajast Kriimsilmal. Kasutagem juhust ja tehkem pealinnast linn. Siin on üks eeskuju.

Tegelikult on küll nii, et prantslased on otsustanud ka Champs Elysee autodieedile panna ja monumendi ümbrust jalakäijasõbralikumaks teha. Sellegipoolest ei ole neil kavas autosid maa alla toppida ega päriselt ära kaotada vaid neile eraldatud ruumi jalakäijatele anda. Tres bien!

Ei olnud monumendist õiget mudelit võtta, las kurk kuivab

Prooviks seda liiklust puntrasse siduda ja siis lahti harutada hoopis ringristmikuga? Olgu ta siis monumendi ümber või kusagil kõrval. Saame lisaradadest lahti, parandame ohutust ja aitame vanainimese üle tee. Ka suur ringristmik võtab palju vähem ruumi ja nõuab vähem radu, kui K-foorid.

Paneks õige tunnelisse?

Ekslinnapea Paltsi nimeline kinnisidee on Reidi tee toppimine tunnelisse. Maksku või kaks korda rohkem, aga kui saab silme eest ära, siis jääks ju järele ainult lineaarpark, mida meile praegu Lenini pakikese koosseisus pakutakse. Tõepoolest on ka sellekohaseid näiteid õige palju maailmast tuua, kus tõesti linna alt tunnel on läbi kaevatud. Nendel tunnelitel on siiski üldjuhul kaks otsa ja eesmärk on läbiva liikluse eraldamine. Kuna mul ei ole Tallinna linna liikuvusmudelit käepärast (vaevalt, et hr Paltsilgi on), siis ei oska ma arvata, kas ja kui palju viimsilastest koos ekslinnapeaga kesklinna läbisõidukoridorina kasutab. Kui rääkida sadama ühendamisest, siis sadam on vahepeatus kaugema sihtkoha teel. Meil on nimelt vaja Reidi tee ühendada sadamaga, ainult sadama jaoks tunnelit teha ei tasu.
Palju tõsisem on aga ehitustehniline ja ekpluatatsiooni mure. Kui tunneli varianti üldse mõelda, siis ainult sellist, mille põhi ehk teepind on merevee tasemest turvaliselt kõrgemal, nimetagem seda kuivamaatunneliks näiteks. Maapinda võib selle kuivamaatunneli ümber kujundada nii, et tee see kenasti hoonestuse ja ümberkaudsete tänavatega haakub (vaata näiteks Rotermanni kvartalit!). Sellise lahenduse puhul saaks ka mahasõidud ehk ristmikud mõistlikult lahendada ja ka tehnovõrgud saaksid tee alla jääda. Üks vastuväide tunneli suhtes ongi olnud kollektor, mis kaevamisel ette jääks, maa peale ehitamisel vajaks see vaid tugevdamist ja kaitsmist.

Paltsi nimeline kuivamaatunnel

Mul on ka idee kuidas sellist tunnelit keskkonnasäästlikult ja soodsalt teha. Kui tunnel on pinnaveest kõrgemal, siis ei ole tunnelite tavapärase kessooni üleslükke probleemi. Tunneli ristlõige ei pea olema kinnine massiivne betoonraam (vaata Ülemiste sõlme), ei ole vaja ka ülemäära muret tunda hüdroisolatsiooni pärast (ma ei tea maailmas ühtegi tunnelit, millel ei oleks vee kui kutsumata külalisega probleeme ja mida nad seal Ülemistel just hooldasid?).
Seega ei ole vaja tunnelile rajada betoonist alust ega seinu. Seinad võib rajada hoopis rammitud pinnasvallist. See on väga vana ehitustehnoloogia, mille jaoks on moodsal ajal võib kasutada vanu autorehve. Sedasi ehitatakse Maalaevu (Earthship), aga on tehtud ka teemuldeid rasketes tingimustes.

Allikas earthship.org Pinnasega täidetud rehvid moodustavad massiivse ja vastupidava müüri

Selline konstruktsioon on vastupidav keskkonnakoormustele, on keskkonnasäästlik ja võrreldes raudbetooniga ka oluliselt soodsam. Tunneli lagi tuleks ikkagi rajada betoontalastikuna, et selle peale rajada park, rattatee ja miks mitte ka trammitee?
Ainsaks takistuseks sellise lahenduse kasutamisel on normide puudumine ehk projekteerimiseks on vaja katseobjekti.

Ülemiste vanake

Kuigi eelnev võib tunduda jumega idee, siis sellega ideed ei lõppe. Tunnel mõjuks autojuhtidele kui õigustus kesklinnas autoga sõitmiseks. Tunnelis saaks suhteliselt kiiresti liikuda, ei oleks ees kedagi koperdamas, kui parasjagu ummikut ei ole. Kohalikud ei näe, ei kuule, järelikult ei ole neil ka midagi nuriseda. Kõik on õige ja õiglane. Kui oleks ainult veel kusagile parkida.
Meil on linnas siiski veel probleeme, mida võiks Lenini pakikesse toppida. Üks nendest on kurja Ülemiste vanakese veeülejääk, mis ei taha kuidagi läbi asfaldi maasse imbuda ja aiva regulaarsemalt linna uputab. Just sedasama Reidi tee piirkonda. Ilmastikuteadlased teavad rääkida, et kliima soojenemine toob meile järjest suurema sademete hulga ja intensiivsemad sajud. Linna tihenedes väheneb loomulik pinnasesse imbumine katuste ja teekatete tõttu.
Kopenhaagen on võtnud ette tõsise võitluse üleujutuste vastu, see baseerub rohe-sinistel koridoridel, mis sadevee kokku koguvad ja turvaliselt merre juhivad.

Idee Härjapea jõe lahti kaevamisest ei ole enam uus, aga üha enam tundub minu jaoks see õige kinnisidee olema. Kui lineaarpargist rääkida, siis inimestele meeldib väga kui pargis on ka veesilm, mitte ainult rööbas- ja muidu rohelised puud. Vaata kasvõi kuulsat Seouli Cheonggyecheon Parki. Mõnes mõttes võib Cheonggyecheongi ja Härjapea jõe vahele paralleeli tõmmata, mõlemad suleti eelmise sajandi algupoolel, kui linnainimeste pask lämmatas hingamiseks mõeldud õhu.

Veneetsia kui veeteede linna võlu püüavad paljud järgi teha. Kanalid on moes ja need tõmbavad inimesi. Näiteks..

Shams Abu Dhabi - uus linnaosa täis kanaleid, majad ja inimesed tulevad ka

Mitme rajaline on eemalt paistval sillal olev linnatänav? Kanalite äärsed promenaadid võimaldavad autosid ignoreerida. Samas on transport nii lähedal. Shams, Reem Island, Abu Dhabi 

Pearl Dohas

Kanalite servi pidi saavad inimesed liikuda autodest eraldatult. Magistraaltänava äärne lineaarpark on nüri. Pealegi, inimestel on vaja magistraalist üle saada, mitte piki magistraali saalida. Kanalite servas promeneerimine on palju lahedam.

allikas www.dac.dk Kopenhaagen on rattalinn, jalakäijate linn ja veelinn

Tänava koridor ei pea olema 60m, kesklinnas on see raiskamine. Hoonestusjoon tuleb tänavale lähemale tuua ning ruumi kasutada liigendatud ja integreeritud avaliku ruumi kujundamiseks. 

Lineaarne vs kurvilineaarne

See Reidi tee koridor on vastikult sirge nagu Moskva raudtee. Kutsubki kihutama. Ja siis need foorristmikud pöörderadadega. Teeme parem ringid ja lisaradade vajadus kaob.

Terviklik planeerimine

Meil oli korteri naabrimees sellise kiiksuga, et ei viitsinud õiges kohas asjal käia, tegi diivani taha. Piisas, kui korteri ust natuke paotas ja koridor oli jälki lehka täis. Meie ja teiste majaelanike õnneks tegi ta mõistliku otsuse ja lõpetas enneaegselt. Uued naabrid kaevasid korteri paneelideni tühjaks, mitte ei piirdunud sanitaarremondiga. See aitas.
Sama lugu on Tallinna linna planeeringutega. Palju roiskunud kraami on diivani taga: sidustamata planeeringuid, mõttetuid krunte, ebaefektiivset infrastruktuuri, ohtlikku teedevõrku ja veeuputust.
Tallinn väärib paremat. Projekteerijad tuleb vahetada konsultantide vastu. 

Projekt nr 1. Alternatiiv W.

Utreerimiseks pakun teile tantsupidu ümber kurgifallose.