Lasnamäe Linnaosa valitsus pidas mind meeles personaalse teatisega Väo sõlme detailplaneeringu avalikustamise ja avaliku arutelu toimumise kohta. Arutagem siis avalikult.
Viimati toimus detailplaneeringu arutelu 2012 aasta sügisel, kui kaks kodanikku otsustasid nõmedusele käsipidurit tõmmata. Mis siis kolme aastaga muutunud on? Kvalitatiivses mõttes mitte midagi. Planeeringu skeem ei ole sisuliselt muutunud, vormilistest nihetest ei ole mõtet eksituda (lubada end eksitada). Ei näe ka erilist mõtet järjekordselt detaile lahkama hakata, professionaalid saavad aru nagunii.
Vastutusahel - MKM on ennast taandanud planeeringu protsessist ning oma kooskõlastuskirjas viitab ainult Maanteeametile. Maanteeamet on planeeringu kooskõlastanud sisuliselt tingimusteta, ei ühtegi viidet jätkusuutliku ohutu tee ja nullvisiooni põhimõtetele, tehnilistele normidele, vms. Tallinna linn on Eestis suurim ja ohtlikuim omavalitsus, kus toimub 58% kõigist liiklusavariidest. Linnaplaneerimise amet tegeleb ehitusõiguse menetlusega niivõrd, kuivõrd see parteile kasulik on. Liikluskorraldusega tegeleb Transpordiametis jurist. Kommunaalamet tegeleb vastutusest hiilimisega paigaldades usinasti märke "rinnad teel". Planeeringu autor on tuntud "krõbisev-ei-haise" büroo.
Ohutusfilosoofia - Planeeringus on võimalikult maksimeeritud ohusituatsioone ignoreerides teede funktsioone (rahvusvahelised põhimagistraalid) ja liikluse parameetreid (sõlme ööpäevane liikluskoormus on üle 30000, summaarne prognoos üle 60000, raskeliikluse osakaal on osadel suundadel kuni 25%) muutes sõlme lihtsalt juurdepääsuks. Selline skeem on otseselt vastuolus ohutu tee planeerimise põhimõtetega.
Muutusi ajendavad mehhanismid - Õnneks ei ole Väo sõlmes viimasel ajal esinenud inimkahjudega õnnetusi, kuid on palju varakahju. See tuleneb sellest, et tee kvaliteet on niivõrd kehv, et seal liigeldakse äärmise ettevaatlikkusega ja aeglaselt. Süsteemi loojad ei ole loonud eeldusi ohutuks liiklemiseks, küll on seda teinud loodus ja aeg. Kavandatud skeem pigem soodustab inimelu või tervise jäävat kaotust.
Maanteeameti kodulehel oleva nullvisiooni kirjelduse kohaselt algab liiklusohutus juba keskkonna planeerimisest, projekteerimisest, ehitamisest, liikluskorralduse kehtestamisest, hooldamisest, sõidukite passiivsetest ja aktiivsetest ohutusseadmetest, sõidukite tehnilisest seisukorrast ja selle vastavusest, liiklusreeglitest ja liikluskasvatusest, järelevalvest, kodust ja koolist saadud hoiakutest, juhikoolitusest ning lõpetades tegelikult vajaminevast sõidupraktikast ning teooria- ja sõidueksami vastuvõtmisest.
Nende väidetega saab ainult nõustuda.
Näiteks Haabersti ristmiku laiendamiseks võõrandas linn maad ilma detailplaneeringut algatamata üle 10 aasta tagasi.
Väo sõlme detailplaneeringu algatamine oli eksitus. Tallinna linn otsustas Maanteeametit (ja MKMi) kohelda kui arendajat. Tänaseks teame, et Väo sõlmest, kui arendusest huvituvad teised isikud, muuhulgas planeeritakse krunte ehitusõigusega kuni 7 korrust. Detailplaneeringu protsess näitab ilmekalt, et avaliku infrastruktuuri planeerimine ei saa toimuda samadel alustel maakasutuse ja ehitusõiguse detailplaneerimisega.
Analoogseid näiteid on Eestis teisigi. Näiteks Tartu idaringtee koridori võõrandamiseks algatas Tartu linn detailplaneeringu hoolimata hoiatustest. Osa maaomanikke hakkas detailplaneeringu protsessi kasutama oma huvide realiseerimiseks ja projekti pidurdamiseks. Tartu idaringtee planeering on linna planeeringute registri andmetel peatatud, kuid ringtee koos Ihaste sillaga on suures osas välja ehitatud. Tartu liiklejatel on põhjust rahul olla, kui mitte muret tunda takistuste ületamise ametlike ja vähemametlike võimalike kokkuleppete pärast. Väärib märkimist, et linn on ka läbi viinud mõned sundvõõrandamised, seega õiguslik alus üldplaneeringu ja eelprojekti näol oli selle jaoks igati pädev.
Mis on Väos teisiti? Ainult see, et liiklussõlmest huvitatud isik on oravariik, mitte puudega omavalitsus.
Väo sõlm on olemas kõigis kehtivates Tallinna linna üld- ja teemaplaneeringutes, mis seda ala käsitlevad. See on piisav alus selleks, et liiklussõlme jaoks maa sundvõõrandada. Vaid sundvõõrandamise protsess tagab selle, et avalikkuse huvid on kaitstud ning maaomanikud saavad vältimatu infrastruktuuri jaoks vajaliku maa eest õiglase hüvitise. Praegusel juhul on meil laual detailplaneering, mille puhul on selgelt nähtav maaomaniku huvide prevaleerimine ning avalikkuse jaoks jääb selgusetuks selle huvi lõplik hind maksumaksjale. Teekasutajate jaoks on siin tegemist ohtliku olukorraga.
Kokkuvõttes oleks ainus mõistlik väljapääs olukorrast detailplaneeringu menetluse lõpetamine, milleks uus planeerimisseadus annab ka kenasti võimaluse (§129). Maade võõrandamine, millega tegelikult eelprojekti põhjal alustati juba ammu, tuleks sama projekti alusel lõpuni viia. Paraku on Maanteeamet selle projekti formaalselt ahju visanud.. kuid leeke veel ei ole, raputame tolmu maha.
Väo ristmiku projekti osas olen kuulnud arvamusi, justkui oleks tegemist millegi eriliselt ülepakutuga. Arvamusi on igasuguseid, minu arvates on täna kestev olukord Väo rismikul liiklejaid ignoreeriv ja kuritegelik. Fakt on see, et juba 2004 aastal maketiks vormistatud ristmiku lahendusel ei olnud olulisi vigu. Tegemist oli ohutu lahendusega, mis vastas laiemalt teedevõrgu ning konkreetse ristmiku liiklejate vajadustele. Lahendust ei ole auditeeritud, kuna valmis enne vastavate nõuete kehtestamist. Olen kindel, et auditi läbiks see skeem väikeste kommentaaridega. Projektiga oli tagatud ka juurdepääs Pirita jõe äärsele alale arvestades nii olemasolevat, kui ka muutuvat maakasutust.
See ei tähenda, et ei võiks olla ka teisi lahendusi. Ajast, mil Väo-Maardu eelprojekt Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kinnitati on möödunud pea 7 aastat. Selle ajaga oleks ju võinud töötada alternatiivsete, võib-olla ökonoomsemate, linnaehituslikult sobivamate lahenduste kallal. Paraku on tegeldud teiste eesmärkide realiseerimisega. Kes maksab, tellib ka muusika. Riik ei ole planeeringu koostamise ja menetluse eest teadaolevalt sentigi maksnud. Kas peaks planeeringu kehtestama? Ei.
Viimati toimus detailplaneeringu arutelu 2012 aasta sügisel, kui kaks kodanikku otsustasid nõmedusele käsipidurit tõmmata. Mis siis kolme aastaga muutunud on? Kvalitatiivses mõttes mitte midagi. Planeeringu skeem ei ole sisuliselt muutunud, vormilistest nihetest ei ole mõtet eksituda (lubada end eksitada). Ei näe ka erilist mõtet järjekordselt detaile lahkama hakata, professionaalid saavad aru nagunii.
Nullvisioon - Maanteeameti uus strateegia
Maanteeamet on võtnud nõuks oma uues liiklusohutuse strateegias lähtuda Põhjamaadest, täpsemalt Rootsist 20 aastat tagasi alguse saanud nullvisioonist. See on väga hea mõte ja teiste riikide kogemused näitavad, et nullvisiooni filosoofia on toimiv ja efektiivne. |
| Nullvisiooni 4 põhimõtet Allikas: www.mnt.ee |
Väo sõlme detailplaneering paneb proovile kõik nullvisiooni põhimõtted.
Eetika - Väo sõlmes tuuakse inimeste elu ja tervis ohvriks arendaja/maaomaniku majanduslikele huvidele.Vastutusahel - MKM on ennast taandanud planeeringu protsessist ning oma kooskõlastuskirjas viitab ainult Maanteeametile. Maanteeamet on planeeringu kooskõlastanud sisuliselt tingimusteta, ei ühtegi viidet jätkusuutliku ohutu tee ja nullvisiooni põhimõtetele, tehnilistele normidele, vms. Tallinna linn on Eestis suurim ja ohtlikuim omavalitsus, kus toimub 58% kõigist liiklusavariidest. Linnaplaneerimise amet tegeleb ehitusõiguse menetlusega niivõrd, kuivõrd see parteile kasulik on. Liikluskorraldusega tegeleb Transpordiametis jurist. Kommunaalamet tegeleb vastutusest hiilimisega paigaldades usinasti märke "rinnad teel". Planeeringu autor on tuntud "krõbisev-ei-haise" büroo.
Ohutusfilosoofia - Planeeringus on võimalikult maksimeeritud ohusituatsioone ignoreerides teede funktsioone (rahvusvahelised põhimagistraalid) ja liikluse parameetreid (sõlme ööpäevane liikluskoormus on üle 30000, summaarne prognoos üle 60000, raskeliikluse osakaal on osadel suundadel kuni 25%) muutes sõlme lihtsalt juurdepääsuks. Selline skeem on otseselt vastuolus ohutu tee planeerimise põhimõtetega.
Muutusi ajendavad mehhanismid - Õnneks ei ole Väo sõlmes viimasel ajal esinenud inimkahjudega õnnetusi, kuid on palju varakahju. See tuleneb sellest, et tee kvaliteet on niivõrd kehv, et seal liigeldakse äärmise ettevaatlikkusega ja aeglaselt. Süsteemi loojad ei ole loonud eeldusi ohutuks liiklemiseks, küll on seda teinud loodus ja aeg. Kavandatud skeem pigem soodustab inimelu või tervise jäävat kaotust.
Maanteeameti kodulehel oleva nullvisiooni kirjelduse kohaselt algab liiklusohutus juba keskkonna planeerimisest, projekteerimisest, ehitamisest, liikluskorralduse kehtestamisest, hooldamisest, sõidukite passiivsetest ja aktiivsetest ohutusseadmetest, sõidukite tehnilisest seisukorrast ja selle vastavusest, liiklusreeglitest ja liikluskasvatusest, järelevalvest, kodust ja koolist saadud hoiakutest, juhikoolitusest ning lõpetades tegelikult vajaminevast sõidupraktikast ning teooria- ja sõidueksami vastuvõtmisest.
Nende väidetega saab ainult nõustuda.
Halb planeering, veel halvem planeering
Seadusest tulenevalt ei ole kunagi olnud vajadust liiklussõlme maa-ala vormistamiseks läbida detailplaneeringu menetlust. Selle nõude esitas Tallinna linn viidates oma ehitusmäärusele. Kuid liiklussõlme maa-ala puhul ei ole tegemist seaduse mõttes krundiga. Krunt on ehitusõigusega maaüksus (täpsem definitsioon uues planeerimisseaduses §6 lg 8). Uues seaduses on ka varasemaga võrreldes pisut täpsemalt sõnastatud detailplaneeringu koostamise nõutavus §125 lg 1.Näiteks Haabersti ristmiku laiendamiseks võõrandas linn maad ilma detailplaneeringut algatamata üle 10 aasta tagasi.
Väo sõlme detailplaneeringu algatamine oli eksitus. Tallinna linn otsustas Maanteeametit (ja MKMi) kohelda kui arendajat. Tänaseks teame, et Väo sõlmest, kui arendusest huvituvad teised isikud, muuhulgas planeeritakse krunte ehitusõigusega kuni 7 korrust. Detailplaneeringu protsess näitab ilmekalt, et avaliku infrastruktuuri planeerimine ei saa toimuda samadel alustel maakasutuse ja ehitusõiguse detailplaneerimisega.
Analoogseid näiteid on Eestis teisigi. Näiteks Tartu idaringtee koridori võõrandamiseks algatas Tartu linn detailplaneeringu hoolimata hoiatustest. Osa maaomanikke hakkas detailplaneeringu protsessi kasutama oma huvide realiseerimiseks ja projekti pidurdamiseks. Tartu idaringtee planeering on linna planeeringute registri andmetel peatatud, kuid ringtee koos Ihaste sillaga on suures osas välja ehitatud. Tartu liiklejatel on põhjust rahul olla, kui mitte muret tunda takistuste ületamise ametlike ja vähemametlike võimalike kokkuleppete pärast. Väärib märkimist, et linn on ka läbi viinud mõned sundvõõrandamised, seega õiguslik alus üldplaneeringu ja eelprojekti näol oli selle jaoks igati pädev.
Mis on Väos teisiti? Ainult see, et liiklussõlmest huvitatud isik on oravariik, mitte puudega omavalitsus.
Väo sõlm on olemas kõigis kehtivates Tallinna linna üld- ja teemaplaneeringutes, mis seda ala käsitlevad. See on piisav alus selleks, et liiklussõlme jaoks maa sundvõõrandada. Vaid sundvõõrandamise protsess tagab selle, et avalikkuse huvid on kaitstud ning maaomanikud saavad vältimatu infrastruktuuri jaoks vajaliku maa eest õiglase hüvitise. Praegusel juhul on meil laual detailplaneering, mille puhul on selgelt nähtav maaomaniku huvide prevaleerimine ning avalikkuse jaoks jääb selgusetuks selle huvi lõplik hind maksumaksjale. Teekasutajate jaoks on siin tegemist ohtliku olukorraga.
Kokkuvõttes oleks ainus mõistlik väljapääs olukorrast detailplaneeringu menetluse lõpetamine, milleks uus planeerimisseadus annab ka kenasti võimaluse (§129). Maade võõrandamine, millega tegelikult eelprojekti põhjal alustati juba ammu, tuleks sama projekti alusel lõpuni viia. Paraku on Maanteeamet selle projekti formaalselt ahju visanud.. kuid leeke veel ei ole, raputame tolmu maha.
Hea projekt, halb projekt
Maanteeametil valmis Väo-Maardu teelõigu põhjalikult läbitöötatud, analüüsitud ja ekspertide poolt testitud eelprojekt 2005 aastal. Siis algas jant detailplaneeringuga Tallinna linnas. Ainuüksi planeeringu algatamisele kulutas linn kaks aastat. Kuna riigil olid rahad olemas, siis kinnitati 2009 aastal projekt, selle alusel anti ehitushankesse Loo-Maardu lõik. Väo ristmik jäi planeeirngu ootele.Väo ristmiku projekti osas olen kuulnud arvamusi, justkui oleks tegemist millegi eriliselt ülepakutuga. Arvamusi on igasuguseid, minu arvates on täna kestev olukord Väo rismikul liiklejaid ignoreeriv ja kuritegelik. Fakt on see, et juba 2004 aastal maketiks vormistatud ristmiku lahendusel ei olnud olulisi vigu. Tegemist oli ohutu lahendusega, mis vastas laiemalt teedevõrgu ning konkreetse ristmiku liiklejate vajadustele. Lahendust ei ole auditeeritud, kuna valmis enne vastavate nõuete kehtestamist. Olen kindel, et auditi läbiks see skeem väikeste kommentaaridega. Projektiga oli tagatud ka juurdepääs Pirita jõe äärsele alale arvestades nii olemasolevat, kui ka muutuvat maakasutust.
 |
| Fragment Väo-Maardu kinnitatud eelprojekti skeemist. http://www.mnt.ee/failid/V_o_Maardu__ldplaan__v_ike_.pdf |
planeering on ühiskondlik kokkulepe ja see ei pea kodanikele vipsile ja nipile meeldima, aga nad peaksid seda aktsepteerima, kui valik tehtud, aga kui ei tehta nii nagu Teie tahate, siis on valesti(analoog:Kes ei ole meie poolt on meie vastu). See kuidas Te eelmine kord ühiskondliku kokkuleppele sisse sõitsite ja hirmutades Väo sõlme ristmiku ehitamist torpedeerisid on ehe näide kuidas planeerimisprotsess ei peaks toimima. Nüüd vihjates et Teie, targad Idamaalt enam ei sekku, kuna materjal on juba KAPOs, on lihtsalt järgmine "tase" planeerimisprotsessi kui ühiskondliku kokkuleppe mõnitamisest.
VastaKustutaHea Siim, tänud kommentaari eest! Kommentaarist tuleneb niisiis, et kodanikud Wips ja Nipi ei ole osa ühikonnast ja meie jaoks, nagu ilmselt kõigi teiste - normaalsete kodanike - jaoks tähendab ühiskondlik kokkulepe vaikivat heakskiitu kõigele, mida ametnikud, planeerijad ja ärimehed omavahel kusagil kabinettides või lokaalides kokku lepivad?
VastaKustutaMeenutagem, et eelmisel korral ei peatatud planeeringu kehtestamist mitte kahe kodaniku esitatud vastuväite tõttu, vaid formaalselt "leidis" Maanteeamet planeeringu lahenduses teisi vigu, mida peeti ohtlikuks (rambi kalded). Ei oleks nad ju saanud tunnistada, et kodanikel võib olla õigus. Ja eneseuhkus ei lubaks neil teha seda ka täna.
Mis torpedeerimisse puutub, siis ilmselt ei lugenud sa artiklit korralikult läbi. Detailplaneeringu protsess iseenesest on torpedeerinud ühiskonna jaoks äärmiselt vajaliku sõlme välja ehitamist juba 10 aastat. Just niipalju on möödas sellest ajast, kui linn nõudis planeeringu algatamist, ning lubas selle ise kiirendatud korras menetleda. Selleks ajaks, kui planeering pidi olema vastuvõetud, suudeti see algatada. Planeerimisprotsess peaks olema avalik ja kõiki kaasav, kuid selgelt on olulisemad mängud suurte rahadega.
See asi ei ole puhas. Selle koha pealt lihtsalt lõpeb kahe liiklusohutusest hooliva inseneri pädevus. See ei ole meie asi. Ja kui ongi puhas, siis on tegemist lihtsalt dementsetega, kellega ei ole mõtet edasi vaielda.
teedeinsenerid muidugi tahaks aina suuremaid ja uhkemaid liiklussõlmesid, siis oleks CV-s midagi näidata, et näh mida olen projeketeerinud planeerinud. Samas nagu ütlete et 10 aastat tehakse ja ikka valmis ei saa, no ju ei ole seda ikka nii väga vaja ka. Ja ei juhtuks ka lähemal 10-l aastal midqagi kui ei saaks seda planeeringut. Ohtlikud ongi need näiliselt ohutud uhked lahednused kus aga gaas põhja vabal eesti mehel ja meri põlvini
VastaKustutaInsenere on erinevaid, mõni võib-olla tõesti tahab suuremat ja eriti oleks sellest huvitatud ehitusfirmad, et saaks rohkem käivet.
VastaKustutaNõus, et meil on ohutuses palju näilist ja valitsevad müüdid. Näiteks on meie 4-rajalised maanteelõigud näiliselt ohutud, praktikas siiski sama ohtlikud või ohtlikumad, kui ilma eraldusribata maanteed, sest peale- ja mahasõite ei ole eraldatud, sõlmi asendavad tagasipöörded, jalakäijad on samas tasandis, jne. samas lubatakse suuremat piirkiirust.
Nagu kirjutasin, on loodus teinud oma töö ja viinud reaalsed kiirused Väo ristmikul nii alla, et seal tõesti midagi kohutavat juhtunud ei ole peale väiksemate varakahjude. Pruugib aga teekatet uuendada ja siis hakkab juhtuma..