Aitab ohtlikust torupornost!

Eestimaad on halvanud torupornograafia. Juba kolm aastat tagasi kirjutas Kadri Klementi Sirbis tänava, kui avaliku ruumi planeerimisest, kus ühe perversse detailina tõi ta välja tsingitud torudest karjaaiad.

Tallinn ehitab tõkkeid!

Nüüd on aeg sellele jamale lõpp teha, sest valdavalt on tegemist standardi nõudeid eiravate ja sertifitseerimata toodetega. Olen selle teema tõstatanud juba eelmisel aastal nii Maanteeametis, kui ka Tehnilise Järelevalve Ametis peale Järvamaal toimunud avariid, kus torupiire läbistas kaubiku. Kui Maanteeametist sain vastuse, mis jättis mulje, et probleemist tervikuna ei saadud üldse aru, siis TJA võttis asja menetlusse, paraku ajapuudusel menetleb siiani. 

Avarii Türi vallas 23.10.2013, Allikas: Delfi

Eelmisel nädalal toimus avarii Järvevana teel, kus on jällegi näha, et piire on läbistanud auto esiklaasi, kuid õnneks on koheselt paindunud vastu kapoti serva. 

Avarii Järvevana teel, Allikas: TallinnCity / Postimees

Piltidelt  on näha, et piire on paiskunud tükkidena jalgteele. Mis on sellise toru mõte? Tänavavalgustusposti mahaniitmist ta ei takistanud. Või arvab keegi, et mõni jalakäija tahaks minna Järvevana teele jalutama? Kui on tahtmine, kas siis toru takistab?

Need on olnud õnnelikud avariid. Siinkohal tasuks siiski meenutada 20 aasta tagust avariid Läänemaal, kui buss sõitis teelt välja ja korrektselt kinnitamata silla käsipuu läbistas bussi salongi ning tappis kaks reisijat.

Lisaks ohtlikkusele on torupiirded ka koledad. Või arvab keegi teisiti? Nad takistavad nähtavust ja lumetõrjet. Miks neid üldse kasutatakse?

Esiteks sellepärast, et meil tegutseb sõnaotseses mõttes turakaid projekteerijaid ja tellijaid, kes teisiti ei oskagi. Teiseks sellepärast, et need on odavad ja kui midagi odavalt saab, siis peab seda ostma ja paigaldama kasvõi igaks juhuks. Näiteks Saue vallas Kotka tee kergliiklustee projektis ei näinud me ette piirete kasutamist ja ma selgitasin ka valla spetsialistile, miks on tegemist halva mõttega. Hoolimata sellest, et projekt ilma piireteta heaks kiideti, oli spetsialistil eluline vajadus need piirded sinna tellida.

Kotka tee jalgtee Saue vallas

Näiteid karjaaedadest saab tuua kõikjalt, maalt ja linnast. Torupiirete müüjatel ei ole põhjust kurta, aga kulla ärimehed, kas te ei ole mõelnud, et ühel päeval tuleb ka vastutama hakata? Põhimõtteliselt ei ole Maxima katusekonstruktsioonil ja eluohtlikul torupiirdel vahet.

Tartu Riia maantee Konsumi parklas selline vaade.

Paldiski maantee Õismäel Harku järve ääres

Selline karjaaed eraldab Harku terviserada Tähetorni tänava autodest. Jalgrattaga sõitmine, jooksmine ja muud liikuvad tegevused on kohe palju "turvalisemad".

Kui on tõesti vajadus jalakäijat või ratturit millegi eest kaitsta, siis tuleb kasutada standardi EVS-EN 1317-6 "Jalakäija piire" nõuetele vastavaid piirdeid. Eestis ei ole ma selliseid kohanud rohkem, kui Saaremaal Rambolli projekteeritud Nasva sillal. Kaks aastat tagasi Ahvenamaal jäid silma sellised piirded, millel ei ole ühtegi teravat serva ega väljaulatuvat liidest, kuhu võiks riietega kinni jääda või ennast vigastada.

Antud piire on tegelikult maantee piire, mis on sobilik kasutamiseks jalgtee ääres, kuna piirdel ei ole ka tagaküljel teravaid servi, samuti postid on ümmargused.

Vaesusest, rumalusest ja "maapuudusest" tulenevalt on meil Eestimaal väga palju kergliiklusteede lõike ehitatud sõidutee külge ilma eralduseta. Eralduseks on siis paigaldatud maantee põrkepiire. Kuna tavaliselt maantee piire ei ole mõeldud jalgtee eraldamiseks, siis ei ole nende puhul ka jalakäija ohutusele tähelepanu pööratud. Selle leevendamiseks on paigaldatud teraspiirde taha hööveldatud puitprusse. Esmakordselt sai sellist hädalahendust kasutatud Võrumaal Kirumpääl ehk 10 aastat tagasi, kui objekti avamisel sai teravate servade ohtlikkusele tähelepanu juhitud. Kahjuks on sellest kujunenud "standard", mida ei ole keegi katsetanud ega tõestanud, et tegemist on tõepoolest ohutu lahendusega. 

View Larger Map

EVS-EN 1317-6 standardiga kooskõlas olev jalgtee piire Ahvenamaal.

Jalakäija piirde standard on suhteliselt uus ja võimalik, et paljud selle olemasolust ei teagi. Piirete joonistamisel peaks siiski ka ilma standardita hakkama saama ja oskama mõelda lõppkasutaja ootuste ja vajaduste peale. Parim piire on paigaldamata piire, ehk teed ja tänavad tuleb kavandada selliselt, et puudub vajadus piirdeid paigaldada.
Need Ahvenamaa piirded on ikkagi obstruktsioon ja ega nad nüüd oluliselt kenamad ei ole, kui odavad koduvillased. Linnatänavale kindlasti sellised ei sobi. Kui on ikka tõesti vajadus kedagi ahistada, siis palun siin on näide Abu Dhabist.

Allikas: Google / Panoramio

Ja ei saa mitte vaiki olla ka raudtee ülekäigukohtade teemal. Inimeste ahistamine tekitab trotsi ja ignorantsi. Ülekäigukohtade ohutust ei saa tagada takistustega. Sealsamas Laagris on teatavasti inimesi rongi alla jäänud hulganisti ka väljaspool ülekäigukohta, sest otse üle perrooni liikudes jõuab kiiremini Statoili kioskisse. Eriti kippus seda juhtuma, kui vana perrooni alt imbus kontingent läbi. Nüüd kui altkaudu ei saa, siis käiakse ülevalt ja Eurokõrgusega perroonile on ju lihtne astuda ka.
Näiteks võiks jalakäijatele alalise tõkkepuu asemel paigaldada automaatsed väravad, mis sulguvad rongi tulles. Alaline takistus devalveerib tema mõtte. Tuleb mõelda ka ülekäigu asukohale, lõikumisnurgale, visuaalsetele objektidele, peeglitele, helkuritele, jne. Näiteks võiks peegel suunata rongi esitule valgusvihu otse jalakäijale silma. Kui natuke pead vaevata, küll siis ideed tulevad, aga see toruporno lõpetage (palun) kohe ära!

Täiendus 21.08.2014.
Seoses püstitatud murega toimus MKMis Augusti alguses nõupidamine ning selle tulemusena on MKM saatnud Linnade Liidule välja märgukirja soovitusega kasutada standardile vastavaid piirdeid või üldse mitte kasutada piirdeid. Kirja leiab siit.