Otse põhisisu juurde

Aitab ohtlikust torupornost!

Eestimaad on halvanud torupornograafia. Juba kolm aastat tagasi kirjutas Kadri Klementi Sirbis tänava, kui avaliku ruumi planeerimisest, kus ühe perversse detailina tõi ta välja tsingitud torudest karjaaiad.

Tallinn ehitab tõkkeid!
Nüüd on aeg sellele jamale lõpp teha, sest valdavalt on tegemist standardi nõudeid eiravate ja sertifitseerimata toodetega. Olen selle teema tõstatanud juba eelmisel aastal nii Maanteeametis, kui ka Tehnilise Järelevalve Ametis peale Järvamaal toimunud avariid, kus torupiire läbistas kaubiku. Kui Maanteeametist sain vastuse, mis jättis mulje, et probleemist tervikuna ei saadud üldse aru, siis TJA võttis asja menetlusse, paraku ajapuudusel menetleb siiani. 
Avarii Türi vallas 23.10.2013, Allikas: Delfi
Eelmisel nädalal toimus avarii Järvevana teel, kus on jällegi näha, et piire on läbistanud auto esiklaasi, kuid õnneks on koheselt paindunud vastu kapoti serva. 
Avarii Järvevana teel, Allikas: TallinnCity / Postimees
Piltidelt  on näha, et piire on paiskunud tükkidena jalgteele. Mis on sellise toru mõte? Tänavavalgustusposti mahaniitmist ta ei takistanud. Või arvab keegi, et mõni jalakäija tahaks minna Järvevana teele jalutama? Kui on tahtmine, kas siis toru takistab?

Need on olnud õnnelikud avariid. Siinkohal tasuks siiski meenutada 20 aasta tagust avariid Läänemaal, kui buss sõitis teelt välja ja korrektselt kinnitamata silla käsipuu läbistas bussi salongi ning tappis kaks reisijat.

Lisaks ohtlikkusele on torupiirded ka koledad. Või arvab keegi teisiti? Nad takistavad nähtavust ja lumetõrjet. Miks neid üldse kasutatakse?
Esiteks sellepärast, et meil tegutseb sõnaotseses mõttes turakaid projekteerijaid ja tellijaid, kes teisiti ei oskagi. Teiseks sellepärast, et need on odavad ja kui midagi odavalt saab, siis peab seda ostma ja paigaldama kasvõi igaks juhuks. Näiteks Saue vallas Kotka tee kergliiklustee projektis ei näinud me ette piirete kasutamist ja ma selgitasin ka valla spetsialistile, miks on tegemist halva mõttega. Hoolimata sellest, et projekt ilma piireteta heaks kiideti, oli spetsialistil eluline vajadus need piirded sinna tellida.

Kotka tee jalgtee Saue vallas
Näiteid karjaaedadest saab tuua kõikjalt, maalt ja linnast. Torupiirete müüjatel ei ole põhjust kurta, aga kulla ärimehed, kas te ei ole mõelnud, et ühel päeval tuleb ka vastutama hakata? Põhimõtteliselt ei ole Maxima katusekonstruktsioonil ja eluohtlikul torupiirdel vahet.
Tartu Riia maantee Konsumi parklas selline vaade.
Paldiski maantee Õismäel Harku järve ääres
Selline karjaaed eraldab Harku terviserada Tähetorni tänava autodest. Jalgrattaga sõitmine, jooksmine ja muud liikuvad tegevused on kohe palju "turvalisemad".
Kui on tõesti vajadus jalakäijat või ratturit millegi eest kaitsta, siis tuleb kasutada standardi EVS-EN 1317-6 "Jalakäija piire" nõuetele vastavaid piirdeid. Eestis ei ole ma selliseid kohanud rohkem, kui Saaremaal Rambolli projekteeritud Nasva sillal. Kaks aastat tagasi Ahvenamaal jäid silma sellised piirded, millel ei ole ühtegi teravat serva ega väljaulatuvat liidest, kuhu võiks riietega kinni jääda või ennast vigastada.

Antud piire on tegelikult maantee piire, mis on sobilik kasutamiseks jalgtee ääres, kuna piirdel ei ole ka tagaküljel teravaid servi, samuti postid on ümmargused.
Vaesusest, rumalusest ja "maapuudusest" tulenevalt on meil Eestimaal väga palju kergliiklusteede lõike ehitatud sõidutee külge ilma eralduseta. Eralduseks on siis paigaldatud maantee põrkepiire. Kuna tavaliselt maantee piire ei ole mõeldud jalgtee eraldamiseks, siis ei ole nende puhul ka jalakäija ohutusele tähelepanu pööratud. Selle leevendamiseks on paigaldatud teraspiirde taha hööveldatud puitprusse. Esmakordselt sai sellist hädalahendust kasutatud Võrumaal Kirumpääl ehk 10 aastat tagasi, kui objekti avamisel sai teravate servade ohtlikkusele tähelepanu juhitud. Kahjuks on sellest kujunenud "standard", mida ei ole keegi katsetanud ega tõestanud, et tegemist on tõepoolest ohutu lahendusega. 


EVS-EN 1317-6 standardiga kooskõlas olev jalgtee piire Ahvenamaal.
Jalakäija piirde standard on suhteliselt uus ja võimalik, et paljud selle olemasolust ei teagi. Piirete joonistamisel peaks siiski ka ilma standardita hakkama saama ja oskama mõelda lõppkasutaja ootuste ja vajaduste peale. Parim piire on paigaldamata piire, ehk teed ja tänavad tuleb kavandada selliselt, et puudub vajadus piirdeid paigaldada.
Need Ahvenamaa piirded on ikkagi obstruktsioon ja ega nad nüüd oluliselt kenamad ei ole, kui odavad koduvillased. Linnatänavale kindlasti sellised ei sobi. Kui on ikka tõesti vajadus kedagi ahistada, siis palun siin on näide Abu Dhabist.
Allikas: Google / Panoramio
Ja ei saa mitte vaiki olla ka raudtee ülekäigukohtade teemal. Inimeste ahistamine tekitab trotsi ja ignorantsi. Ülekäigukohtade ohutust ei saa tagada takistustega. Sealsamas Laagris on teatavasti inimesi rongi alla jäänud hulganisti ka väljaspool ülekäigukohta, sest otse üle perrooni liikudes jõuab kiiremini Statoili kioskisse. Eriti kippus seda juhtuma, kui vana perrooni alt imbus kontingent läbi. Nüüd kui altkaudu ei saa, siis käiakse ülevalt ja Eurokõrgusega perroonile on ju lihtne astuda ka.
Näiteks võiks jalakäijatele alalise tõkkepuu asemel paigaldada automaatsed väravad, mis sulguvad rongi tulles. Alaline takistus devalveerib tema mõtte. Tuleb mõelda ka ülekäigu asukohale, lõikumisnurgale, visuaalsetele objektidele, peeglitele, helkuritele, jne. Näiteks võiks peegel suunata rongi esitule valgusvihu otse jalakäijale silma. Kui natuke pead vaevata, küll siis ideed tulevad, aga see toruporno lõpetage (palun) kohe ära!


Täiendus 21.08.2014.
Seoses püstitatud murega toimus MKMis Augusti alguses nõupidamine ning selle tulemusena on MKM saatnud Linnade Liidule välja märgukirja soovitusega kasutada standardile vastavaid piirdeid või üldse mitte kasutada piirdeid. Kirja leiab siit.

Kommentaarid

  1. Torupiirete kollektsioon Rapla linnast - tugimaantee nr 15 läbib Raplat, kõik pildid on riigimaanteel (mis siis et linna piires) ja seetõttu peaks see natuke liigutama ka Maanteeametit.

    VastaKustuta
  2. Ain, tahtsid vist oma kommile lingi ka lisada :)
    http://liiklushunt.blogspot.com/2014/08/torupiirded-seekord-rapla-linnas.html

    Ääremärkusena olgu öeldud, et täna toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis nõupidamine, kus osalesid ka Maanteeamet ja Tallinna Kommunaalamet.
    Kiireid muutusi ei looda, kuid Ministeerium lubas otsida võimalusi piirete kasutamist rohkem reguleerida. Normitehniline häda on ikka, et standardit ei saa seadusega kohustuslikuks muuta. Kohtupraktikast teame, et kuigi standard ei ole kohustuslik, loetakse teda heaks tavaks ja küsimus vastutusest taandub sellele, kas head tava on järgitud või mitte.
    Ehk siis rakenduma peaks Teeseaduse §10 ja sealt edasi määrused jms, mis viitavad standarditele ja nõuetele, jne.

    VastaKustuta
  3. Veel torusid
    http://tallinncity.postimees.ee/3161147/pildid-ja-video-tallinnas-pae-tanaval-juhtus-liiklusonnetus

    VastaKustuta
  4. Statistikale täiendust
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/teepiiret-ramminud-auto-tottu-sai-konniteel-viga-kaks-jalakaijat?id=72434067

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Kose-Võõbu | Autorijärelevalve

Tallinn-Tartu maante Kose-Võõbu ja Võõbu-Mäo lõikude eelprojekti koostamine toimus ajavahemikul september 2007 kuni detsember 2009. Esialgne projekti valmimise aeg pidi olema 2008 aasta lõpp, kuid seoses Silmsi küla vaidlusega trassi paiknemise osas tuli teha täiendav alternatiiv ning analüüs. Selle tulemusena trassivaliku eelistus ei muutunud, pigem saime kinnitust esialgse valiku õigsuses.
10 aastat hiljem on käimas ehitus Kose-Võõbu vahel, see lõik on omakorda jagatud kaheks ehitushankeks. Kose-Ardu lõiku ehitab AS TREV2 Grupp, Ardu-Võõbu lõiku AS Grk Infra.
Käisin objektil olukorraga tutvumas. Siin visuaalne ülevaade koos kommentaaridega.
Üldjoontes on eelprojektist lähtutud, kuid tööprojektis on tehtud ka mõningaid muudatusi. Neid konstanteerides püüan mitte anda hinnangut, kuna ma ei tea nende otsuste motivatsiooni, kuigi aiman. Mingil määral on projektide muutused normaalne nähtus, projektid ikka täpsustuvad ja aeg teeb korrektiive. Kusagil on siiski ka mõistlikkuse ja otstarbe…

Tramm on uus rong, rong ei ole f. tramm!

Eelmisel aastal avati Tallinnas trammitee pikendus lennujaama. Minul oli võimalus seda proovida kohe esimesel päeval, ehk 01.09.2017. Lasime ennast autoga linna sõidutada, parkisime keskturu juurde ja veeretasime kohvrid trammile. Distants Keskturu juurest Lennu nimelisse jaama on Tallinnas linnulennult 2460 meetrit. Mööda trammiteed on vahemaa 3250 meetrit.
Selle vahemaa läbimiseks kulus 16 minutit ja 2 eurot, mis teeb trammi keskmiseks kiiruseks 12.2km/h.


Vahel sõidan ma Tallinnas rongiga. Laagri peatusest Tallinna (Balti jaam) on täpselt 13km ja selle läbimiseks kulub Elroni porgandil 26 minutit. Keskmine kiirus 30km/h.

Ka Helsingis sõidan ma rongiga. Reis Leppävaarasse kestab U rongiga 15 minutit, A rongiga (peatub iga posti juures) 19 minutit. Vahemaa on 11.2km, keskmine kiirus 44.8km/h.
Sõit Espoosse kestab 28 minutit, 20.5km, keskmine kiirus 43.9km/h.

Hiljuti käisin ma Portos. Lennujaamast kesklinna sõitsin kiirtrammiga, mida kutsutakse seal Metrooks, sest osaliselt sõidavad t…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…