Otse põhisisu juurde

Tartu idaring | Autorijärelevalve

Tekkis võimalus külastada Taaralinna ja uudistada progressi Tartu idaringtee ehitusel. Eelprojekti valmimisest on möödas pea 2 aastat ja peale seda on projekti kõvasti räsitud. Kuna linnal endal raha napib, siis peab ju lootma kellegi teise käes olevale rahakotile. Kuigi eelprojekti koostamisele eelnes ka tasuvusuuring ja oli ka kindlaks määratud eelarve piirid, siis peale eelprojekti valmimist ei maksnud need vanad numbrid enam midagi. Kellelgi oli vaja ennast targemana näidata ja kärpekirvega lahmides teenida koht Brüsselisse. Mida me kunagi teada ei saa, on see, kas selle nn kärpimisega reaalselt ka midagi odavamaks läks. Pigem on alust arvata, et tulevaste ümberehituste ning teekasutaja igapäevaste kulude suurenemisega on muudetud skeem hoopis kallim. Kindlamas kõneviisis saab väita seda, et kaotajaks on ikka teekasutaja, eelkõige jalakäijad ja ratturid.
Eelprojektist lähtuvalt ehitatakse idaringteed niisiis üsna marginaalselt ja lõpuks on raske öelda, kes selle kompoti autor on ja kas keskkonnamõju hindamine ka veel kehtib. Sisuliselt ainult Võru tänava ristmik ehitatakse eelprojekti kohaselt ja kui see ei oleks olnud niivõrd lähedal Läänepoolsele ringile, oleks ilmselt ka see osa projektist saanud tasapinnalise kuju. Õnneks on see killuke projektist võimalus kõigil näha, mis oleks, kui linnal oleks oma raha ja poleks vaja ministeeriumis seda lunimas käia. Eks oma osa mängu ilus on ka ärakonnapoliitikal. Kui kesikud poleks Tartu linnavalitsusest "maailmavaateliste erimeelsuste" tõttu kinga saanud, siis vist poleks sedagi kopkat veerenud..

Siit saab aimdust, kuidas ühel õigel turbo-ringristmikul lisarada peab alguse saama! 
Kumerus plaanis ja profiilis mõjub sellele Võru tänava ristmikusillale nii visuaalselt, kui ka konstruktiivselt hästi. Meie teeprojekteerijad ei laiselnud siin sirgjoontega. Hankelepinguga on ära kärbitud arhitektuursed sillapiirded, mis on kahjuks asendatud tavaliste maanteepiiretega. Loodetavasti mingite võredega pilti veel parandatakse..
Eelprojekti kohaselt rombikujulise ristlõikega samba postid on hoolimata tööprojekti lihtsustusest efektsed. Liikudes silla alt läbi tekib tõeline 3D maagia, mida saab ärakasutada ka pesupulbri ja shokolaadi reklaamis.. Rambolli sillatiimi originaalne lahendus seinakujulise samba elavdamiseks!
Vaade Läänepoolsele ringteele.
Siit on näha projektide kvalitatiivne erinevus. Kui Võru tänava ristmikusilla alla tuleb avar läbikäik jalakäijatele ja ratturitele, siis raudtee viadukti all surutakse nad autodega samasse avasse.
Peagi saavad need Võru tänava ristmiku rambid asfaldi..
Eelprojekt nägi Võru tänavast edasi ringteele paralleelseid äritänavaid ning "jalgrattakiirteid". Kärpekirvega muudeti liiklusskeemi ja Tartlastel tuleb leppida 3+3 rajalise takistusribaga. Jalgrattateele tuleb hulganisti konflikte ning jalakäijate ülepääsud on samas tasandis.

Kerkimas on ka Ringtee sild. Ringtee sild oli eelprojektis kavandatud ühe 400 meetri pikkuse raamsillana, millel paisumisvuugid vaid kummaski otsas. Tööprojektis on projekteerija tööd endale lihtsamaks teinud ja lisanud vuuke. Lisaks on muudetud ehitustehnoloogiat. See on üsna kurb, et me Eestis ei ole võimelised projekteerima ja ehitama kõigest 400 meetrist silda ilma vahevuukideta. Meil ei ole isegi maavärinaid mitte..
Karmide keskkonnapiirangute tõttu nägi eelprojekt ette ainuvõimaliku tehnoloogilise lahendusena kas talade lükkamise või tasakaalustatud konsoolehituse. Nimelt välistas Keskkonnaamet aastaringselt jõesängi mistahes tugistiku rajamise või selle täitmise. Keskkonnaametnikke ei saa pidada väga meelekindlateks, sest täna me näeme, et jõesängi on kitsendatud kummaltki kaldalt pea 20 meetri ulatuses ning sellele täitele rajatakse tugistikku. Ei usu, et nii suurt asja nüüd nende teadmata aetakse. Lihtsalt nõutuks teeb kogu see pusimine nende keskkonnamõju hindamiste kallal, kui lõpuks kõik seisukohad devalveeritakse.
Tõsi on see, et varasemalt on Eestis konsoolselt ehitatud ainult Kanama viadukt ning seegi juba üle 30 aasta tagasi. Osaliselt ehitati konsoolselt ka Smuuli viadukt Tallinnas. Siiski võib öelda, et Eestis vastav kogemus ja kompetents sisuliselt puudub, kuid mujal maailmas on konsoolne ehitus tavaline ja selle oskuse importimine ning äraõppimine ei ole kuidagi takistatud. 

Kitsendatud Emajõe säng. Esmalt valatakse silla kaldaavad. Kas silla keskosa valu toetamiseks pannakse Emajõgi truupi?
Kaldaava raketis ja tugistik, käib sarruse paigaldamine.
Kuna tööprojektis lisati sillale kaks vuuki, siis said kaks vahesammast endale sellised mütsid. Linnavalitsus saab endale regulaarse murekoha.
Ihaste elanikud saavad tulevikus nautida vaadet sillale, mis omakorda varjab vaate vanglale.. Eemalt vaadates on kõik sillad ilusad. Ok, enamus sildu.
Paralleelselt uue silla ehitamisega on lõpuks alustatud ka Sõpruse silla hädaremondiga. Sõpruse sild valmistab linnavalitsuse ametnikele ning liiklejatele "rõõmu" hulga põikvuukidega..
Järgmise järelevalveni kulub ilmselt nüüd aega. Vähemalt võib kindel olla, et Marguse valimislubadus "7 aastat ringtee sillani" saab täidetud. Insh'Allah.

Kommentaarid

  1. Huvitav on nüüd jälgida, millist efekti idaringtee töö- ja elukohtade paiknemise valikutes kaasa toob.

    VastaKustuta
  2. Huvitav on ka jälgida, milline saab olema idaringtee liikluskoormus ja tegelik mõju kesklinna (sildade) liiklusele ning kuidas see haakub projekteerimisel koostatud mudelitega..

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun