Otse põhisisu juurde

Kruunusilla konkursist

Allikas: http://laituri.hel.fi
Helsinki linn korraldab ideekonkurssi trammi ja jalakäijate sillale, et ühendada uusarendatav Helsingi linnaosa Kruunuvuorenranta Helsingi kesklinnaga. Mõte on ühendada uus linnaosa kõige otsemat teed pidi just rohelisele liiklusele. Kel hirmus tahtmine autoga liigelda, saab seda kerge vaevaga ka ringi sõites teha. Kruunusillast saaks Soome pikim sild.
Kruunusilla konkurss on huvitav mitmes võtmes. Esiteks muidugi seetõttu, et tegemist on sillaga. Teiseks seetõttu, kuidas konkurssi korraldatakse ja et taotlejate kvalifitseerimisel jäi niimõnigi tuntud arhitektuuribüroo ukse taha, sest ei suutnud pakkuda välja sellist meeskonda, milles oleks peale arhitektide ka teiste vajalike erialade esindajad. Erinevate hindamiskriteeriumite alusel valiti välja 10 meeskonda, kelle ülesandeks oli välja töötada ideelahendused. Selle 10 hulka ei mahtunud ka Leonhardt, Andrä und Partner Consulting Engineers VBI, kes vaidlustas hanke. Hankijale jäi õigus ja ideekonkurss jätkus. Neid, kes ukse taha jäid ja oleks vaidlustada tahtnud, oli teisigi. Tuleb välja, et Helsingi linn siiski oskab hanget korraldada ja kui osalejad ei ole ise hankesse tõsiselt suhtunud, siis ei ole ka mõtet vehkida.
Nüüd on siis valminud 11 ideelahendust, millega saab näitusel ja ka juutuubis tutvuda. Igaüks saab anda oma hääle. Olen põgusalt neid videoid vaadanud ja ausalt öeldes ei oska selle info põhjal väga selgelt midagi eelistada. Üks mõte tundub siiski sellise mere kohal rippuva pika jalakäijate ja jalgratturite silla puhul olema asjakohane - katus ja seinad!
Seetõttu töötaksin ise edasi ideedega 03 Debet Semper Plus Esse Virium In Vectores Quam In Onere ja 10 Recreatio Maritimus. Nendest põnevam, futuristlikum ja kasutajale ka ilmselt mõnusam on Recreatio Maritimus.
Recreatio Maximus - varikatusega sõrestiksild, trammitee ja jalgtee on eraldatud.
Ka kõrvaltvaatajale oleks see ka rohkem vaatamist väärt, kui viilkatusega mitmekilomeetri pikkune laudahoone. Paraku ainult pool sillast on pakutud katusega, teine pool tavalise talasillana. Tasuks kaaluda katusega lahenduse pikendamist kogu sillale.
Konstruktiivses mõttes on huvitav lahendus ka 04 Hyperborea, aga ma vahetaksin siin pooled ära - trammid üles, jalakäijad alla. Just seda pakub lahendus 07 Occursus, kus ilusa ilmaga on võimalik jalutada ülemisel tekil, kehvema ilmaga varjuda alumisele tekile. Kus võiks olla ka natuke rohkem tuulevarju..
Üks idee, mida meedia tahtlikult või tahtmata esile kipub tõstma on 11 Unda Arctica. Konstruktiivses mõttes on sellised kaared jaburad ja ilma oluliste lisanditeta nad ei tööta. Võrdluseks võib tuua Los Angelese 6th Streeti silla konkursi võidutöö, kus kaarte jõud kantakse kenasti vundamentidele.
Ülejäänud variantidest ei leia midagi erilist. Kuna selle silla puhul on just kõige olulisem kasutajamugavus, jätaksin ma kohe kõrvale kõik variandid, kus jalakäijad on surutud kitsasse lineaarsesse koridori piirete vahele vihma ja tuule kätte. Ja kuhu need jalakäijad siis lähevad, kui neile lumesahk vastu sõidab? Ootame huviaga konkursi tulemusi.
Eestis oli viimatine silla ideekonkurss Tartus, millest saadi mitte just väga vajalikule sillale Euroopa üks kallimaid sillalahendusi. Millal on oodata Eestis järgmist ideekonkurssi? Suure-Väino sillale? Pärnu Raba sillale? Narva sillale? Tartu Põhjapoolsele ümbersõidule? Eiffeli tornile?
Ahjaa, IABSE on välja andnud spetsiaalse juhendi sildade ideekonkursside korraldajatele, sest mitmel pool maailmas on konkursi korraldajad kahe jalaga ämbrisse astunud. Mitte ainult Eestis.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun