Otse põhisisu juurde

Kruunusilla konkursist

Allikas: http://laituri.hel.fi
Helsinki linn korraldab ideekonkurssi trammi ja jalakäijate sillale, et ühendada uusarendatav Helsingi linnaosa Kruunuvuorenranta Helsingi kesklinnaga. Mõte on ühendada uus linnaosa kõige otsemat teed pidi just rohelisele liiklusele. Kel hirmus tahtmine autoga liigelda, saab seda kerge vaevaga ka ringi sõites teha. Kruunusillast saaks Soome pikim sild.
Kruunusilla konkurss on huvitav mitmes võtmes. Esiteks muidugi seetõttu, et tegemist on sillaga. Teiseks seetõttu, kuidas konkurssi korraldatakse ja et taotlejate kvalifitseerimisel jäi niimõnigi tuntud arhitektuuribüroo ukse taha, sest ei suutnud pakkuda välja sellist meeskonda, milles oleks peale arhitektide ka teiste vajalike erialade esindajad. Erinevate hindamiskriteeriumite alusel valiti välja 10 meeskonda, kelle ülesandeks oli välja töötada ideelahendused. Selle 10 hulka ei mahtunud ka Leonhardt, Andrä und Partner Consulting Engineers VBI, kes vaidlustas hanke. Hankijale jäi õigus ja ideekonkurss jätkus. Neid, kes ukse taha jäid ja oleks vaidlustada tahtnud, oli teisigi. Tuleb välja, et Helsingi linn siiski oskab hanget korraldada ja kui osalejad ei ole ise hankesse tõsiselt suhtunud, siis ei ole ka mõtet vehkida.
Nüüd on siis valminud 11 ideelahendust, millega saab näitusel ja ka juutuubis tutvuda. Igaüks saab anda oma hääle. Olen põgusalt neid videoid vaadanud ja ausalt öeldes ei oska selle info põhjal väga selgelt midagi eelistada. Üks mõte tundub siiski sellise mere kohal rippuva pika jalakäijate ja jalgratturite silla puhul olema asjakohane - katus ja seinad!
Seetõttu töötaksin ise edasi ideedega 03 Debet Semper Plus Esse Virium In Vectores Quam In Onere ja 10 Recreatio Maritimus. Nendest põnevam, futuristlikum ja kasutajale ka ilmselt mõnusam on Recreatio Maritimus.
Recreatio Maximus - varikatusega sõrestiksild, trammitee ja jalgtee on eraldatud.
Ka kõrvaltvaatajale oleks see ka rohkem vaatamist väärt, kui viilkatusega mitmekilomeetri pikkune laudahoone. Paraku ainult pool sillast on pakutud katusega, teine pool tavalise talasillana. Tasuks kaaluda katusega lahenduse pikendamist kogu sillale.
Konstruktiivses mõttes on huvitav lahendus ka 04 Hyperborea, aga ma vahetaksin siin pooled ära - trammid üles, jalakäijad alla. Just seda pakub lahendus 07 Occursus, kus ilusa ilmaga on võimalik jalutada ülemisel tekil, kehvema ilmaga varjuda alumisele tekile. Kus võiks olla ka natuke rohkem tuulevarju..
Üks idee, mida meedia tahtlikult või tahtmata esile kipub tõstma on 11 Unda Arctica. Konstruktiivses mõttes on sellised kaared jaburad ja ilma oluliste lisanditeta nad ei tööta. Võrdluseks võib tuua Los Angelese 6th Streeti silla konkursi võidutöö, kus kaarte jõud kantakse kenasti vundamentidele.
Ülejäänud variantidest ei leia midagi erilist. Kuna selle silla puhul on just kõige olulisem kasutajamugavus, jätaksin ma kohe kõrvale kõik variandid, kus jalakäijad on surutud kitsasse lineaarsesse koridori piirete vahele vihma ja tuule kätte. Ja kuhu need jalakäijad siis lähevad, kui neile lumesahk vastu sõidab? Ootame huviaga konkursi tulemusi.
Eestis oli viimatine silla ideekonkurss Tartus, millest saadi mitte just väga vajalikule sillale Euroopa üks kallimaid sillalahendusi. Millal on oodata Eestis järgmist ideekonkurssi? Suure-Väino sillale? Pärnu Raba sillale? Narva sillale? Tartu Põhjapoolsele ümbersõidule? Eiffeli tornile?
Ahjaa, IABSE on välja andnud spetsiaalse juhendi sildade ideekonkursside korraldajatele, sest mitmel pool maailmas on konkursi korraldajad kahe jalaga ämbrisse astunud. Mitte ainult Eestis.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi