Otse põhisisu juurde

Kruunusilla konkursist

Allikas: http://laituri.hel.fi
Helsinki linn korraldab ideekonkurssi trammi ja jalakäijate sillale, et ühendada uusarendatav Helsingi linnaosa Kruunuvuorenranta Helsingi kesklinnaga. Mõte on ühendada uus linnaosa kõige otsemat teed pidi just rohelisele liiklusele. Kel hirmus tahtmine autoga liigelda, saab seda kerge vaevaga ka ringi sõites teha. Kruunusillast saaks Soome pikim sild.
Kruunusilla konkurss on huvitav mitmes võtmes. Esiteks muidugi seetõttu, et tegemist on sillaga. Teiseks seetõttu, kuidas konkurssi korraldatakse ja et taotlejate kvalifitseerimisel jäi niimõnigi tuntud arhitektuuribüroo ukse taha, sest ei suutnud pakkuda välja sellist meeskonda, milles oleks peale arhitektide ka teiste vajalike erialade esindajad. Erinevate hindamiskriteeriumite alusel valiti välja 10 meeskonda, kelle ülesandeks oli välja töötada ideelahendused. Selle 10 hulka ei mahtunud ka Leonhardt, Andrä und Partner Consulting Engineers VBI, kes vaidlustas hanke. Hankijale jäi õigus ja ideekonkurss jätkus. Neid, kes ukse taha jäid ja oleks vaidlustada tahtnud, oli teisigi. Tuleb välja, et Helsingi linn siiski oskab hanget korraldada ja kui osalejad ei ole ise hankesse tõsiselt suhtunud, siis ei ole ka mõtet vehkida.
Nüüd on siis valminud 11 ideelahendust, millega saab näitusel ja ka juutuubis tutvuda. Igaüks saab anda oma hääle. Olen põgusalt neid videoid vaadanud ja ausalt öeldes ei oska selle info põhjal väga selgelt midagi eelistada. Üks mõte tundub siiski sellise mere kohal rippuva pika jalakäijate ja jalgratturite silla puhul olema asjakohane - katus ja seinad!
Seetõttu töötaksin ise edasi ideedega 03 Debet Semper Plus Esse Virium In Vectores Quam In Onere ja 10 Recreatio Maritimus. Nendest põnevam, futuristlikum ja kasutajale ka ilmselt mõnusam on Recreatio Maritimus.
Recreatio Maximus - varikatusega sõrestiksild, trammitee ja jalgtee on eraldatud.
Ka kõrvaltvaatajale oleks see ka rohkem vaatamist väärt, kui viilkatusega mitmekilomeetri pikkune laudahoone. Paraku ainult pool sillast on pakutud katusega, teine pool tavalise talasillana. Tasuks kaaluda katusega lahenduse pikendamist kogu sillale.
Konstruktiivses mõttes on huvitav lahendus ka 04 Hyperborea, aga ma vahetaksin siin pooled ära - trammid üles, jalakäijad alla. Just seda pakub lahendus 07 Occursus, kus ilusa ilmaga on võimalik jalutada ülemisel tekil, kehvema ilmaga varjuda alumisele tekile. Kus võiks olla ka natuke rohkem tuulevarju..
Üks idee, mida meedia tahtlikult või tahtmata esile kipub tõstma on 11 Unda Arctica. Konstruktiivses mõttes on sellised kaared jaburad ja ilma oluliste lisanditeta nad ei tööta. Võrdluseks võib tuua Los Angelese 6th Streeti silla konkursi võidutöö, kus kaarte jõud kantakse kenasti vundamentidele.
Ülejäänud variantidest ei leia midagi erilist. Kuna selle silla puhul on just kõige olulisem kasutajamugavus, jätaksin ma kohe kõrvale kõik variandid, kus jalakäijad on surutud kitsasse lineaarsesse koridori piirete vahele vihma ja tuule kätte. Ja kuhu need jalakäijad siis lähevad, kui neile lumesahk vastu sõidab? Ootame huviaga konkursi tulemusi.
Eestis oli viimatine silla ideekonkurss Tartus, millest saadi mitte just väga vajalikule sillale Euroopa üks kallimaid sillalahendusi. Millal on oodata Eestis järgmist ideekonkurssi? Suure-Väino sillale? Pärnu Raba sillale? Narva sillale? Tartu Põhjapoolsele ümbersõidule? Eiffeli tornile?
Ahjaa, IABSE on välja andnud spetsiaalse juhendi sildade ideekonkursside korraldajatele, sest mitmel pool maailmas on konkursi korraldajad kahe jalaga ämbrisse astunud. Mitte ainult Eestis.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...