Otse põhisisu juurde

Parem paremale kui vasakule

Suve lõpuni on jäänud veel kolm nädalat, aga ilma poolest on suvi läbi. See suvi, mis blogimise mõttes on olnud laisk. Ju siis oli ilus suvi.
Millegipärast arvavad aga omavalitsejad jätkuvalt, et suvi on just see aeg, kui inimestel on kõige targem aeg uurida arengukavasid ja esitada ettepanekuid. Tuleb tunnustada Jüri Kukke, kes Pärnu Postimehes kahel korral lahkas Pärnu linna arengukava. Teisel korral seades kahtluse alla arengukava, kui sellise vajalikkuse üldse.
Meil ülejäänutel piisab, kui nendes artiklites asendada "Pärnu" meid huvitava omavalitsusüksuse nimega ja siis sama teksti lugeda. Enamus arengukavasid on ju koostatud kopi-peist meetodil, heal juhul kasutades samade konsultantide abi või lähtudes samadest kohalikele omavalitsustele korraldatud koolituste materjalidest. Eksin? Arengukavad on pungil ilusatest loosungitest ja kaugel reaalsusest. Miks peaks kodanik nende läbitöötamisele üldse aega kulutama? Saati siis ilusat suveilma?
Vabanduseks tuuakse see, et seadus nõuab iga-aastaselt kinnitama arengukava oktoobri lõpuks ja seetõttu ei saavat avalikkuselt varem arvamust küsida. Õnneks sellist jama seaduses kirjas ei ole, mis sunniks avalikku arvamust suvel küsima. Samuti ei ole keelatud arengukava eelnõu varem avalikustada, miks mitte teha seda juba aasta alguses? Sisuliselt on ju arengukava koostamine katkematu tegevus. Omavalitsuse ametnik ei ole ainus, kellel suvel magus puhkuse aeg.

Tegelikult tahtsin aga kirjutada suurest "ameerika avastamisest". Esmalt avastasin mina huvitava lehekülje ja seejärel mitu huvitavat uudist "superteedest". Ka värskelt ilmunud Imelise teaduse number 9/2011 kirjutab superteedest.
Siin artiklis on juttu sellest, et UPSi kullerid ei tee kunagi vasakpöördeid. Või õigemini varem tegid, kuid peale spetsiaalse marsruudi planeerimise tarkvara väljatöötamist ja juurutamist optimeeriti pakiveo marsruudid ning  elimineeriti praktiliselt kõik vasakpöörded. Tasuks säästsid nad eelmise aastaga 20,4 miljonit miili samal ajal viies kohale 350 tuhande võrra rohkem saadetisi! Muidugi vähenes ka CO2 emissioon 20 tuhande tonni võrra. Siin on ka video. Ka müüdimurdjad on uurinud parempöörete efektiivsust ja jõudnud tulemusele, et kolm parempööret on efektiivsem, kui 1 vasakpööre!
Vasakpöörete teemaga haakub ka lugu superteedest. Nimelt tuvastas Rebecca Haley oma magistritöö kirjutamisel North Carolina State Universitys, et kõrvalteelt peateele vasakpöörete keelamine ja asendamine parempöörde ning tagasipöördega vähendab inimkannatustega õnnetusi üle 63 protsendi ning vähendab sõiduaega üle 20%. Autor põhjendab seda sellega, et võrreldes tavapärase 32 konfliktpunktiga on superteel konfliktide arv 14 või 8 sõltuvalt lahenduse tüübist. See on tõeline ameerika avastus, sest konfliktpunktide vähendamist õppisin mina 20 aastat tagasi ülikoolis. Ka on meil ette näidata oma supertänava lahendusi. Näiteks Veerenni tänava ja Järvevana tee ristmik töötas käesoleva aastani sisuliselt samal põhimõttel - vasakpöörded asendatud parempöörete ja tagasipöördega. Tõsi küll, see lahendus oli juba mõnda aega elule jalgu jäänud.
Tegelikult on ka Skandinaavias uuritud erinevate ristmike ohutust ja leitud, et üks 4-külgne ristmik on 2..3 korda ohtlikum, kui kaks 3-külgset ristmikku. Seetõttu oleme oma normide eelnõusse kirjutanud, et põhi- ja tugimaanteele ei kavandata uusi 4-külgseid ristmikke. Seetõttu me Rambollis ka tavalisi 4-külgseid ristmikke ei projekteeri.
Kõige selle ülevoolava tarkuse juures häirib aga endiselt see, et meil on levinud "otse" mentaliteet ja juhmid käskprojekteerijad, kes liikluse toimimisest halligi ei jaga ning arendajate "huvides" joonistavad põhiteedele ja tänavatele kõikvõimalikke pöördeid ja foore. Nagu need uuringud näitavad on tegemist siiski arendajatele ja paraku meile kõigile karuteene tegemisega.

Lõpetuseks veel üks ameerika avastus. Gilbert Chlewicki on pakkunud 2003 aastal välja rombi-kujulise eritasandilise ristmiku edasiarenduse, kus kõrvalteel sõidusuunad lõikuvad selleks, et vähendada konfliktseid vasakpöördeid. Pildil näide ühest sellisest valmivast ristmikust Springfieldis, Missouris.
Hmm.

Parem siis ikka statoilise rahuga keerata paremale, kui ..

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…