Otse põhisisu juurde

Parem paremale kui vasakule

Suve lõpuni on jäänud veel kolm nädalat, aga ilma poolest on suvi läbi. See suvi, mis blogimise mõttes on olnud laisk. Ju siis oli ilus suvi.
Millegipärast arvavad aga omavalitsejad jätkuvalt, et suvi on just see aeg, kui inimestel on kõige targem aeg uurida arengukavasid ja esitada ettepanekuid. Tuleb tunnustada Jüri Kukke, kes Pärnu Postimehes kahel korral lahkas Pärnu linna arengukava. Teisel korral seades kahtluse alla arengukava, kui sellise vajalikkuse üldse.
Meil ülejäänutel piisab, kui nendes artiklites asendada "Pärnu" meid huvitava omavalitsusüksuse nimega ja siis sama teksti lugeda. Enamus arengukavasid on ju koostatud kopi-peist meetodil, heal juhul kasutades samade konsultantide abi või lähtudes samadest kohalikele omavalitsustele korraldatud koolituste materjalidest. Eksin? Arengukavad on pungil ilusatest loosungitest ja kaugel reaalsusest. Miks peaks kodanik nende läbitöötamisele üldse aega kulutama? Saati siis ilusat suveilma?
Vabanduseks tuuakse see, et seadus nõuab iga-aastaselt kinnitama arengukava oktoobri lõpuks ja seetõttu ei saavat avalikkuselt varem arvamust küsida. Õnneks sellist jama seaduses kirjas ei ole, mis sunniks avalikku arvamust suvel küsima. Samuti ei ole keelatud arengukava eelnõu varem avalikustada, miks mitte teha seda juba aasta alguses? Sisuliselt on ju arengukava koostamine katkematu tegevus. Omavalitsuse ametnik ei ole ainus, kellel suvel magus puhkuse aeg.

Tegelikult tahtsin aga kirjutada suurest "ameerika avastamisest". Esmalt avastasin mina huvitava lehekülje ja seejärel mitu huvitavat uudist "superteedest". Ka värskelt ilmunud Imelise teaduse number 9/2011 kirjutab superteedest.
Siin artiklis on juttu sellest, et UPSi kullerid ei tee kunagi vasakpöördeid. Või õigemini varem tegid, kuid peale spetsiaalse marsruudi planeerimise tarkvara väljatöötamist ja juurutamist optimeeriti pakiveo marsruudid ning  elimineeriti praktiliselt kõik vasakpöörded. Tasuks säästsid nad eelmise aastaga 20,4 miljonit miili samal ajal viies kohale 350 tuhande võrra rohkem saadetisi! Muidugi vähenes ka CO2 emissioon 20 tuhande tonni võrra. Siin on ka video. Ka müüdimurdjad on uurinud parempöörete efektiivsust ja jõudnud tulemusele, et kolm parempööret on efektiivsem, kui 1 vasakpööre!
Vasakpöörete teemaga haakub ka lugu superteedest. Nimelt tuvastas Rebecca Haley oma magistritöö kirjutamisel North Carolina State Universitys, et kõrvalteelt peateele vasakpöörete keelamine ja asendamine parempöörde ning tagasipöördega vähendab inimkannatustega õnnetusi üle 63 protsendi ning vähendab sõiduaega üle 20%. Autor põhjendab seda sellega, et võrreldes tavapärase 32 konfliktpunktiga on superteel konfliktide arv 14 või 8 sõltuvalt lahenduse tüübist. See on tõeline ameerika avastus, sest konfliktpunktide vähendamist õppisin mina 20 aastat tagasi ülikoolis. Ka on meil ette näidata oma supertänava lahendusi. Näiteks Veerenni tänava ja Järvevana tee ristmik töötas käesoleva aastani sisuliselt samal põhimõttel - vasakpöörded asendatud parempöörete ja tagasipöördega. Tõsi küll, see lahendus oli juba mõnda aega elule jalgu jäänud.
Tegelikult on ka Skandinaavias uuritud erinevate ristmike ohutust ja leitud, et üks 4-külgne ristmik on 2..3 korda ohtlikum, kui kaks 3-külgset ristmikku. Seetõttu oleme oma normide eelnõusse kirjutanud, et põhi- ja tugimaanteele ei kavandata uusi 4-külgseid ristmikke. Seetõttu me Rambollis ka tavalisi 4-külgseid ristmikke ei projekteeri.
Kõige selle ülevoolava tarkuse juures häirib aga endiselt see, et meil on levinud "otse" mentaliteet ja juhmid käskprojekteerijad, kes liikluse toimimisest halligi ei jaga ning arendajate "huvides" joonistavad põhiteedele ja tänavatele kõikvõimalikke pöördeid ja foore. Nagu need uuringud näitavad on tegemist siiski arendajatele ja paraku meile kõigile karuteene tegemisega.

Lõpetuseks veel üks ameerika avastus. Gilbert Chlewicki on pakkunud 2003 aastal välja rombi-kujulise eritasandilise ristmiku edasiarenduse, kus kõrvalteel sõidusuunad lõikuvad selleks, et vähendada konfliktseid vasakpöördeid. Pildil näide ühest sellisest valmivast ristmikust Springfieldis, Missouris.
Hmm.

Parem siis ikka statoilise rahuga keerata paremale, kui ..

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin