Otse põhisisu juurde

Kõik kilomeetrid tasuliseks

Targad inimesed teavad arvata, et aastaks 2020 on reaalne maksustada läbisõitu. Kuna GPS navigatsiooniseadmed on muutunud igapäevasteks ja lisaks spetsiaalsetele GPS seadmetele on GPS funktsionaalsus sisse ehitatud mobiiltelefonidesse, on infotehnoloogiline valmidus läbisõidu maksustamiseks juba täna olemas. Selleks puutub esialgu poliitiline tahe. Üldlevinud on kütuste ja autode maksustamine. Kui kütuse maksustamine mingil määral soodustab juba vähem sõitmist ja ökonoomsemaid autosid, siis automaks seda kindlasti mitte. Selge on ka see, et sisepõlemismootorile tekib järjest rohkem alternatiive ja siis tekib küsimus, millest rahastada teede ehitust ja korrashoidu?
Kui kogu maksustamine on tarbimispõhine, on see õiglasem ja motiveerib ka vähem sõitma. Samas on kasvav liikumine üks majanduskasvu aluseid, seega on poliitikutel selliste otsuste tegemine keeruline..
Loe lähemalt drivers.com.
Sildid:

Kommentaarid

  1. Ain Kendra14. nov 2009, 23:54:00

    Mnjah, hollandlased mõtlevad sellele. Neil ju asustustihedus suur ja seetõttu teed ülerahvastatud. Ühistranspordivõrk hea (eriti rongiliiklus).
    Never say never, kuid mulle tundub et see läbisõidetud kilomeetri maksustamine võiks pigem kaugemasse tulevikku lükatud saada - pigem tuleks kogu kütuseaktsiis siiski sihipäraselt kulutada.

    VastaKustuta
  2. genekas6. dets 2009, 22:19:00

    Orwell keerab end hauas ringi...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...
1 kommentaar
Lisateave

Sadam, terminal ja kestlik liikuvus.

Tallinnas alustas tööd nn sadama trammiliin, mis siis jutu järgi peaks teenindama sadama kasutajaid ja aitama neid muuhulgas tulevikus nii Rail Balticu rongile kui ka lennujaama. Peaks olema ju hea uudis! Uurime lähemalt, kui hea. Võrdleme Tallinna Vanasadama D-Terminali ja Helsingi Jätkäsaari Länsiterminaali 2 planeeringuid. Mõlemad teenindavad Tallinki ro-ro laevu, Länsiterminaali 2 lisaks ka Eckerö Line Finlandiat. TALLINN: Tramm nr 2 peatub A-terminali juures, mis asub D-terminalist 480m kaugusel. HELSINGI: Länsiterminaali 2 uksest 95m kaugusel peatuvad trammid 7 ja 9, mis muudavad siin numbrit. Paneme siis faktid tabelisse ja võrdleme Võrdlusparameeter Tramm nr 2 D-Terminaal, Tallinn Tramm 7, 9 Länsiterminaali 2, Helsingi     Trammipeatuse kaugus terminali uksest 480m 95m Kogu teekond trammilt laevale 880m 400m Parkimismaja kaugus terminaalist 0 m 250m    Summa 0 3 Kui demagoog Sinus tahab nüüd selle peale öelda, et trammipeatus on ju A-terminal...
Postita kommentaar
Lisateave