Otse põhisisu juurde

Veel USA liiklusest

USAs on lubatud punase tulega teha äärmiselt paremalt rajalt parempööret, kui ei segata teisi liiklusvooge. See võimaldab suuremat läbilaskvust ja vähendab asjatut tühiseisu. Igati mõistlik. Ainus imelik kaasnähtus on see, et kui ristmikul on eraldi parempöörde haru, millel parempöörde jaoks eraldi nool, siis segaduste vältimiseks pannakse foori kõrvale kiri "No right-turn on red!".
Seda ettepanekut olen näinud/kuulnud meilgi, kuid ei ole see läbi läinud. Euroopas valdavalt ei ole see lubatud. Ilmselt ei ole see ka just seetõttu meil rakendatav, sest piiride ületamisel võib tekitada arusaamatust. Teisele mandrile minnes peab nagunii reeglid üle kontrollima.
Veel üks tähelepanek on seotud fooridega. Kui värskelt renditud autoga lennujaamast liikuma hakkasin, tekkis pea esimesel ristmikul ohtlik olukord. Kui meil tuleb seisma jääda stoppjoone, stoppmärgi või foori ees, siis ameerikamaal tuleb peatuda enne ristmikku, aga kuidas seda kohta tuvastada? Foor paikneb reeglina teiselpool ristmikku. Kuigi see alguses ehmatab ära, harjub sellega kiiresti. Ja selgub, et see on igati positiivne, sest foori ei pea otsima läbi auto katuse..
Foorid teiselpool ristmikku on hästi nähtavad ja reeglina on ka iga sõiduraja kohal eraldi foor. Tähelepanuväärne on seegi, et ristmikuala on kõikvõimalikest postidest, mastidest puhas. Konsoolid on võimsad, kuid lõpuks häirivad ikkagi vähem, kui meil tavapärane postide mets.

Kommentaarid

  1. Pika veoka fotol on ilmselt ka täiendav uba - ka siin on teatud ringkonnad soovinud pikemate autorongide lubamist

    VastaKustuta
  2. Üks uba veel - kui foorid on ristmiku järel, on ka loogiline et nad kehtivad foorialuse teeosa kohta, st vaikimisi ei keela parempööret mille korral auto foorini ei jõua... (sama loogika viiks ka punases vasakpöörde lubamiseni mis ilmselt ei ole õige)

    VastaKustuta
  3. Kas Eestis mitte ei ole nii, et foor kehtib selle taga oleval alal? On ka Pärnus selline ristmik (Riia mnt, suund linast välja - Suur-Sepa, par/Väike-Sepa vas). Foor paikneb pärast vasakule pööravat V-Sepa tn, aga enne paremale pööravat S-Sepa tn. "Vasakpööre on lubatud igal ajal, ainult vastutulijad tuleb läbi lasta", arvas sõiduõpetaja. Any comment?

    VastaKustuta
  4. Päris nii ei ole, sest foore paigutatakse meil nii ristmiku ette, kui ka taha. Ülekäiguradadel on foor ainult enne ülekäigurada, muudel juhtudel paigutatakse foore ka teisele poole. Enne ristmikku on nad alati.
    Küll on nii, et foor on konkreetsele suunale ja Sepa tänaval vasakpöörde puhul seda foori tõesti jälgima ei pea. Sarnaseid kohti on ka Tallinnas Vabaduse pstl, Hiiu tn ristmikul näiteks. Mingi aeg kusjuures noored politseinikud suvatsesid seal vasakpöörajaid trahvida, kes "punase" alt läbi lipsasid, aga õnneks sai politseinikele ka liikluseeskirjad selgeks tehtud :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi