wips

Mul on teile häid uudiseid: minu elektroonilises ajukasvajas on avatud uus ripats "liiklusohutuse audit". Kui te näete, et kuskil on midagi liikluskeskkonnaga valesti ja tahate teada, miks juhtuvad õnnetused ja kuidas olukorda lahendada, siis andke teada. wips teeb auditi ja annab praktilisi näpunäiteid. Esimeseks auditiks valisin Pärnu maantee-Kadaka puiestee-Rohula tänava ristmiku Tallinnas, mida ise kasutan igapäevaselt. Ristmik on ehitatud küllalt hiljuti ümber ringristmikuks. Antud juhul tuleb nõustuda, et ringristmik on kolme jaotustänava ühendamiseks igati asjakohane valik. Seega mõte hea, aga teostus? Projekti autoriks on K-projekt . Tellija Tallinna Kommunaalamet . Probleem : sagedased õnnetused Kuivõrd ma kasutan tihti seda ristmikku, siis näen ka palju õnnetusi või nende tagajärgi (killud teel, mahasõidetud aed). Ringristmik on samatasandilistest ristmikest kõige ohutum, kuid ainult siis, kui ta on õigesti lahendatud. Sellel ristmikul on avariid tavapärased, milles

Reimaa läks, Kiisler tuli. Sündmuse kokkuvõtteks võib öelda seda, et Laari jutt kõrgetest nõudmistest oma erakonna ministritele on Mõmmibeebi unenägu. Pigem on need nõudmised selles võtmes, et paneme kellegi sinna, kes asjast midagi ei jaga, las ta chillib natuke, siis maksame jälle korralikud kompensatsioonid tingimusel, et suurem osa kompensatsioonist partei kassasse tagasi makstakse. Mis peamine: kuna meile juba selline keeruline teema on närida antud, siis on parem, kui ebapopulaarset progressi ei ole. Laaril ju varasemast kogemused, kui EV käima tõmbas (ja mitte halvasti), et globaalne progress võib tähendada personaalset ja parteilist degressi. Mis siis oleks need peamised saavutused, millest regionaalminister või avaliku halduse minister oma lastele tulevikus rääkida võiks? Asustuse regionaalne suunamine Tänaseks peaks küll olema üsna selge, et eraomand ei suuda ohjata maakasutust mõistuspäraselt. Paraku on nii, et üksikisiku tasandil ei ole me oma otsustes ratsionaalsed ja jätk

Kinnitan, et mul ei ole mingisuguseid seoseid parteidega, sealhulgas Isamaa ja Respublika liiduga. Olen kritiseerinud regionaalminister Reimaa tegevu(setu)st , kuid nii drastilisena ma siiski asju ei näe, kui partei juhtkond . Poliitika on meile normaalsetele inimestele arusaamatu, kuniks selguvad selliste üleöö otsuste tegelikud tagamaad. Seda, mida teleri ekraanil tõsimeeli räägitakse, ei maksa väga südamesse võtta.

Sageli väidetakse, et valglinnastumist ei ole võimalik ohjata ja kõik sellega seotud protsessid on paratamatus. Viimati kuulsin seda Rae vallavanema suust ja üsna kategooriliselt, et kuskil maailmas ei olevat seda suudetud. Väidetavalt ei oleks siis tegemist valglinnastumisega, kui seda suudetaks kontrollida. Läbi ajaloo on inimesed liikunud metropolide suunas, kuid eriti viimase kahe sajandi jooksul on see tendets olnud tohutu. Tänaseks elab üle poole inimkonnast linnades. Selleks, et inimesed linnadesse ära mahuksid on paratamatu linnade territoriaalne laienemine. Kuna maal ei ole inimestel rakendust ja töökohad asuvad linnades, siis on ka mõttetu vastu punnida linnade kasvule. See ei tähenda seda, et linnade kasvamist ei saaks ohjata. See, kuidas linnade kasvu ohjamine kellelgi õnnestub on kinni poliitilises tahtes ja seadustes ehk ühiskonna arengujärgus tervikuna. Maailmast saab tuua väga erinevaid näiteid linnade arengu kohta. Üks drastilisemaid on ilmselt Mexico City . Siinkohal

Liikluse rahustamine on teema, millest räägitakse üha rohkem. Paraku selles teemas, nagu tavaliselt arhitektuuris ja meditsiinis, on palju idamaade tarku, kes ajavad lihtsalt pada ja opereerivad enne, kui on pannud diagnoosi. Kõige tavalisem arusaamine liikluse rahustamisest on lamavate songiseppade paigaldamine valimatult igasugustele teedele. Üheks tippsaavutuseks oli selline seadeldis Tallinnas Pärnu maanteel Vineeri trammipeatuse juures, mis tiheda ja raske liikluse poolt üsna pea asfaldi sisse tambiti... Liikluse rahustamise eesmärk on liikluskiiruse piiramine väikestel kiirustel juurdepääsuteedel, kus on palju pöördeliiklust, konflikte, jalakäijaid. Eesmärk võib lisaks olla ka läbiva liikluse passiivne eemale suunamine juurdepääsutänavatelt - mõnevõrra ebamugavam ja aeglasem liiklemine peletab läbiva liikluse eemale, eeldades, et on olemas alternatiivsed teed, soovitavalt magistraalid. Liiklust ei saa rahustada põhimagistraalidel, kus on eesmärgiks suur kiirus ja/või läbilaskvus.

Eile õhtul sõitsime sadama suunas. Nagu ikka välismaale minnes ja sadamale lähenedes ärkad küsimusega, et kas idioodikaart või pass on ka kaasas. Ongi. Ja siis jõuad sadamasse .. ennäe, ei olegi saba. Sõidad väravast läbi, selgub, et check-in on seal, kus enne oli passikontroll. Võtad piletid ja sõidad laevale. Keegi ei küsi midagi, ei mingit nägudekontrolli, ei mingeid tõkkepuid. Euroopa, siin me oleme! Puudu on veel sild...