Otse põhisisu juurde

Parem paremale kui vasakule

Suve lõpuni on jäänud veel kolm nädalat, aga ilma poolest on suvi läbi. See suvi, mis blogimise mõttes on olnud laisk. Ju siis oli ilus suvi.
Millegipärast arvavad aga omavalitsejad jätkuvalt, et suvi on just see aeg, kui inimestel on kõige targem aeg uurida arengukavasid ja esitada ettepanekuid. Tuleb tunnustada Jüri Kukke, kes Pärnu Postimehes kahel korral lahkas Pärnu linna arengukava. Teisel korral seades kahtluse alla arengukava, kui sellise vajalikkuse üldse.
Meil ülejäänutel piisab, kui nendes artiklites asendada "Pärnu" meid huvitava omavalitsusüksuse nimega ja siis sama teksti lugeda. Enamus arengukavasid on ju koostatud kopi-peist meetodil, heal juhul kasutades samade konsultantide abi või lähtudes samadest kohalikele omavalitsustele korraldatud koolituste materjalidest. Eksin? Arengukavad on pungil ilusatest loosungitest ja kaugel reaalsusest. Miks peaks kodanik nende läbitöötamisele üldse aega kulutama? Saati siis ilusat suveilma?
Vabanduseks tuuakse see, et seadus nõuab iga-aastaselt kinnitama arengukava oktoobri lõpuks ja seetõttu ei saavat avalikkuselt varem arvamust küsida. Õnneks sellist jama seaduses kirjas ei ole, mis sunniks avalikku arvamust suvel küsima. Samuti ei ole keelatud arengukava eelnõu varem avalikustada, miks mitte teha seda juba aasta alguses? Sisuliselt on ju arengukava koostamine katkematu tegevus. Omavalitsuse ametnik ei ole ainus, kellel suvel magus puhkuse aeg.

Tegelikult tahtsin aga kirjutada suurest "ameerika avastamisest". Esmalt avastasin mina huvitava lehekülje ja seejärel mitu huvitavat uudist "superteedest". Ka värskelt ilmunud Imelise teaduse number 9/2011 kirjutab superteedest.
Siin artiklis on juttu sellest, et UPSi kullerid ei tee kunagi vasakpöördeid. Või õigemini varem tegid, kuid peale spetsiaalse marsruudi planeerimise tarkvara väljatöötamist ja juurutamist optimeeriti pakiveo marsruudid ning  elimineeriti praktiliselt kõik vasakpöörded. Tasuks säästsid nad eelmise aastaga 20,4 miljonit miili samal ajal viies kohale 350 tuhande võrra rohkem saadetisi! Muidugi vähenes ka CO2 emissioon 20 tuhande tonni võrra. Siin on ka video. Ka müüdimurdjad on uurinud parempöörete efektiivsust ja jõudnud tulemusele, et kolm parempööret on efektiivsem, kui 1 vasakpööre!
Vasakpöörete teemaga haakub ka lugu superteedest. Nimelt tuvastas Rebecca Haley oma magistritöö kirjutamisel North Carolina State Universitys, et kõrvalteelt peateele vasakpöörete keelamine ja asendamine parempöörde ning tagasipöördega vähendab inimkannatustega õnnetusi üle 63 protsendi ning vähendab sõiduaega üle 20%. Autor põhjendab seda sellega, et võrreldes tavapärase 32 konfliktpunktiga on superteel konfliktide arv 14 või 8 sõltuvalt lahenduse tüübist. See on tõeline ameerika avastus, sest konfliktpunktide vähendamist õppisin mina 20 aastat tagasi ülikoolis. Ka on meil ette näidata oma supertänava lahendusi. Näiteks Veerenni tänava ja Järvevana tee ristmik töötas käesoleva aastani sisuliselt samal põhimõttel - vasakpöörded asendatud parempöörete ja tagasipöördega. Tõsi küll, see lahendus oli juba mõnda aega elule jalgu jäänud.
Tegelikult on ka Skandinaavias uuritud erinevate ristmike ohutust ja leitud, et üks 4-külgne ristmik on 2..3 korda ohtlikum, kui kaks 3-külgset ristmikku. Seetõttu oleme oma normide eelnõusse kirjutanud, et põhi- ja tugimaanteele ei kavandata uusi 4-külgseid ristmikke. Seetõttu me Rambollis ka tavalisi 4-külgseid ristmikke ei projekteeri.
Kõige selle ülevoolava tarkuse juures häirib aga endiselt see, et meil on levinud "otse" mentaliteet ja juhmid käskprojekteerijad, kes liikluse toimimisest halligi ei jaga ning arendajate "huvides" joonistavad põhiteedele ja tänavatele kõikvõimalikke pöördeid ja foore. Nagu need uuringud näitavad on tegemist siiski arendajatele ja paraku meile kõigile karuteene tegemisega.

Lõpetuseks veel üks ameerika avastus. Gilbert Chlewicki on pakkunud 2003 aastal välja rombi-kujulise eritasandilise ristmiku edasiarenduse, kus kõrvalteel sõidusuunad lõikuvad selleks, et vähendada konfliktseid vasakpöördeid. Pildil näide ühest sellisest valmivast ristmikust Springfieldis, Missouris.
Hmm.

Parem siis ikka statoilise rahuga keerata paremale, kui ..

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun