Otse põhisisu juurde

Kogu tõde Paldiski maanteest

Maanteeameti tellimisel on juba pikemat aega koostatud Tallinna ringtee ja Paldiski maantee rekonstrueerimise projekti. Nagu ikka, kaasneb tee projektiga inimeste pahameel ehk NIMBY efekt. Tegemist on tüüpilise olukorraga, kus inimesed töötavad vastu mingile projektile, mille eesmärk on paljude heaolu parandada. Nagu Wikipedia ütleb, on see vastutöötamine kitsarinnaline, egoistlik ja enesekeskne. Ja tegelikult on see kõik inimlik, ka Paldiski maantee puhul.
Olen selle projektiga olnud seotud erinevates rollides. Praegune roll on pigem kõrvaltvaataja oma. Minu arvamus projekti Hüüru küla läbivast osast on järgnev.

Probleem
Paldiski maantee on oma tänases asukohas juba sadu aastaid. Hüürus on näha ka päris vana maantee võlvsild, mille osa võlve on lagunenud ja sambatüügastele on ehitatud puidust jalakäijate sild. Vana silla kõrvale ehitatud maanteesild pärineb aastast 1958. Ilmselt sellal õgvendati ka maanteed ja sellest ajast ehk siis juba 49 aastat on maantee olnud sellisel kujul ja selles kohas. Kui olete käinud Hüüru veskis, siis olete ehk näinud ka vanu pilte veskist üle-eelmisest sajandist. Sealt on nähe, et veski ümber laius suur tühjus, ei olnud hooneid ega võsa. Ja Vääna jões ei ole ammu enam nii palju vett nähtud.
Kui välja arvata paar Hüüru mõisa abihoonet, on kõik maantee ääres olevad hooned rajatud sinna peale II maailmasõda. Tõsi küll, 50 aastat tagasi ei olnud teel sellist liiklust, kui täna. Selge on ka see, et täna ei ole teel sellist liiklust, nagu 10 või 20 aasta pärast.
Seoses Hüüru küla kasvuga ja samas ka liikluse kasvuga maanteel on olukord Hüürus muutunud eelkõige liiklusohutuse seisukohalt talumatuks. Ristmikud on nagu on, maanteele välja keeramine on tipptunnil suht lootusetu. Kuigi kiirust on seal piiratud märkidega, on vana tõde, et märk hoogu maha ei võta. Samas on ka bussipeatus, inimesed peaks saama üle maantee. Veskisse rajatud kõrts on olukorda pingestanud veelgi. Kõrtsil nimelt puudub parkla, mis suudaks teenindada kõiki kliente. Suur autode hulk, mis seisab nii suure maantee ääres, kui Alliku-Hüüru maantee ääres, häirib ka kohalikke inimesi.
Lisaks ohutusele on kahtlemata probleemiks ka müra, mida autod põhjustavad.
Olukorraga ei ole rahul kohalikud, aga ei ole rahul ka need inimesed, kes seda teed igapäevaselt kasutavad. Lisaks ohtlikkusele on ju teel ka piirangud. Arvestades keskmist liiklussagedust üle 11000 ööpäevas tähendab see, et regulaarseid teekasutajaid on ca 7500, ehk üle kümne korra rohkem, kui terves Hüüru külas elanikke.

Eesmärk
Liiklusoht ja kohalike inimeste rahu on peamised põhjused, miks seda projekti üldse on algatatud. Teooria ütleb seda, et ohutuse tagamiseks tuleb erineva iseloomuga liiklus teineteisest eraldada, see tähendab, et kohalikul liiklusel peab olema oma tee ja läbival liiklusel oma. Müra leevendamiseks tuleb kavandada müratõkked.

Lahendused
Selleks, et kohalikku ja läbivat liiklust eraldada, tuleks kummagile teha oma tee. Sisuliselt on selleks kaks võimalust:
  • viia maantee kuhugile kõrvale
  • viia maantee üles või alla

Jättes kõrvale kõikvõimalikud nüansid, mis kokkuvõttes on teisejärgulised, on esimese lahenduse puuduseks Hüüru puhul see, et kõrval ei ole inimtühje alasid, kust teed saaks ilma olulise konfliktita läbi viia. Ja kui ei ole ees inimesi, siis on nahkhiired. Neid variante on otsitud ja läbitöötatud, aga ..
Maanteed allapoole ehk süvendisse või tunnelisse viia ei saa või see tähendaks juba Vääna jõe alt tunneli ehitamist. Sisuliselt ebareaalne. Jääbki üle võimalus viia tee kõrgemale, jättes kohalikud inimesed ja liikluse maa peale.
Esmapilgul võib see tunduda tõesti kolossaalsena ja hirmuäratavana. Samas ei ole see midagi erakordset. Sillale saab teha kõrgendatud piirded, mis toimivad müratõkkena. Pildil on näide Hollandist. Tegemist on suhteliselt lühikese sillaga, Hüüru vahele on vaja 3 korda pikemat silda.
Sillalahendusel on üks lisaväärtus - silla alune maa-ala on kasutatav näiteks parklana, mida hädasti vajab Hüüru veski ja selle kliendid.
Olgem ausad, Paldiski maantee reaalsed mõjud on mõõdetavad juba täna. 11000 autot, mis läbib Hüürut, mürisevad täna ja homme. Selle asemel, et pilli lõhki ajada, võiks mõelda, kuidas asju lahendada nii, et tee saaks korda, külainimesed ühendatud ja müra tõkestatud ilma kolmandate isikute huve kahjustamata ning võimalikult ruttu.
Sild on ainus nendele eesmärkidele vastav ja teostatav lahendus. Otsustamatus ja lõputu vaidlemine ei aita kuidagi olukorra parandamisele kaasa.

Ei saa mitte vaiki olla
Ükskord peaks ka Eestimaal hakkama toimima maakasutuse suunamine otstarbekal viisil (olen ma nüüd lihtsalt naiivne unistaja või visionäär?). Tänaseni toimuv kaootiline planeerimine ja ehitamine on loonud olukorra, kus igasugune infrastruktuuri planeerimine takerdub mingi uusasumiga seotud huvide või lihtsalt mõne volikogu liikme isiklike ambitsioonide taha. Kui teed majade juurde ehitada ei saa, siis maju maantee äärde lubatakse lahkesti. Inimese enda mure, või nii?
Kas me sellist Eestit tahtsimegi, võiks küsida? Omanike kummardamise riiki, kus ühistel väärtustel pole ruumi? Avaliku ruumi jagame väljavalitutele ja lubame täis ehitada. Kui meil tänavaid ka enam pole, siis ei ole ka kodutuid, sest neil ei ole sedagi kohta, kus olla, eksole.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…