wips

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Tallinn avalikustas Humala ja Laki tänavate projekteerimistingimused koos eskiisiga . Mina avalikule arutelule ei jõudnud, aga saatsin kiire kommentaari abilinnapeadele.  Iseenesest on ju hea, et projekteerimistingimuste juurde lisatakse eskiisid ja visuaalid, et saaks nagu päriselt ka aru, mida kavatsetakse tegema hakata. Veelgi parem oleks, kui need eskiisid oleks kohe ka parema funktsionaalse kvaliteediga. Häda selles, et pärast projekteerimistingimuste avalikku arutelu ei ole seadus ette näinud rohkem arutelusid, ehk lõplik lahendus on ehitusloa väljastamise aluseks ja siis on ainus õlekõrs linnakodanikul kohtu kaudu hankida ehitusloa tühistamist, kui projektlahendus ei rahulda. Kui menetletakse projekteerimistingimusi, siis küsimus tekib, milliste tingimuste järgi projekteerija on joonistanud projekteerimistingimuste lisaks olevad eskiisid!? Vastuseid ootamata panen siia oma tähelepanekud ja soovituse, ehk panen oma eskiisi üles enne, kui on lootusetult hilja.. Lisaks konkreetse r

Tallinn kuulutab, et algab Tondi eritasandilise raudteeriste ehitus. Projekteerimise algfaasis tegin kiire skeemi, kuidas võiks inimsõbralik lahendus välja näha. Kuna näoraamatusse kaovad asjad ära, siis panen selle nüüd siia. Eskiisis ei ole käsitletud trammitee jätkamist piki Tondi tänavat ja ega linn ise ka sellele ei mõtle, see aga oleks äärmiselt mõistlik, sest kogu Mustamäe ja selle tagamaa vajab rööbastransporti. Elluviidavas projektis on maha magatud ka võimalus Tondi rongipeatuse perroone nihutada ristele lähemale, samuti on perroonid omavahel kehvasti ühendatud (loe: pikad ringühendused üles-alla).