wips

Neljapäeval toimus Arhitektuurikeskuse korraldatud välkloeng "Arhitektuur poliitilisel pinnasel", mis sedakorda oli pigem poliitikute debati moodi. Sõna said enamuste erakondade esindajad, sealhulgas ka linnapea kandidaadid Toomas Tõniste, Keit Pentus, Marek Strandberg ja Jüri Pihl. Kesikuid esindas abilinnapea Taavi Aas. Peale Strandbergi sõnavõtu võib ülejäänute kohta öelda ainult üht: mõttetu seltskond. Strandberg erineb sellest massist selle poolest, et ta teab, mida räägib, räägib soravalt ja huvitavalt, kuid kahjuks on poliitikasse ronimine toonud tema sõnavõttudesse ka ülekruvimise ja populismi, mis huvi tema sõnavõttude vastu kahandab. Kahtlemata on tal õigus, et linn on inimese jaoks ja linna planeerimisel tuleb silmas pidada inimest. Samas ei saa vastandada inimest asjadele, mis moodustavad linna, kui maastiku, sest ilma nendeta ei oleks inimesel siin midagi teha. Jüri Pihl, kes esines peale Strandbergi, püüdis sõnasabast kinni võtta ja väita, et linn peaks olema se

Mootorratturid jagunevad teatavasti kahte liiki: need, kes on kukkunud ja need, kes veel ei ole kukkunud. Olen nüüd siis ka kukkujate klubi liige. Sõitsime reedel Paldiski maanteel linna suunas ja teisel rajal, kui peale loomaaeda oli asfalteeritud eraldusribal üks kirsipunane auto. Sellest tuias välja selgelt ebakaines olekus tüüp, kes autode vahelt paremale tee servale liikus ja seal hääletama hakkas. Tont teab, mis sellel idioodil mureks oli, igatahes korraldas ta paraja segaduse. Minu viga, et jälgisin rohkem seda tüüpi, kui seda, mis vahetult minu ees toimus. Kuna üks Tallinki takso arvas, et peab selle tüübi käeviipe peale kindlasti seisma jääma, järgnes lumepalliefekt ja minu ees olev "roheline" pani piduri plokki. Ega minulgi palju rohkem üle jäänud. Kõik käis sekundi murdosa jooksul ja järgmisel hetkel oli esiratas blokeerunud ja mina vasemal küljel maas. Esimene mõte oli kõrvale hüpata, et tagant keegi mulle otsa ei sõida. Õnneks oli tagant lähenenud vaid üks auto,

Ilus aeg see valimiste aeg. Linn on kenasti roheliseks värvitud, nagu vanasti N. Liidu armees. Kui muru polnud piisavalt roheline, tuli seda värvida. Häbi neile, kes püüavad sügisesse kollast värvi tuua! Huvitav on ka näha, kes kellega käib. See selleks. Sügis ja valimised on ka lõikuse aeg. Lõigatakse loorbereid. Mida siis veel! Lõikavad poliitikud. Kes siis veel! Meie poliitikud on oma vanematelt kolleegidelt edukalt õppinud, kuidas rahva meelsust enne valmisi paika sättida. Siinkohal on paslik meenutada 2003 aastat, kui 14 septembril toimus Eestis referendum Euroopa Liidu liikmelisuse teemal. Tolleks ajaks oli Eestil olnud võimalus juba mõnda aega kasutada abivahendeid erinevatest EL tõukefondidest. Abiraha saamine eeldas siis ja eeldab ka täna keerukast bürokraatiamasinast läbiminekut. Me olime küllaltki edukad, eriti maanteede katete taastusremondi projektide elluviimise osas. Siiski. Juba 2002 aasta lõpul pidi lahti minema Via Baltica II hange, mis kätkes endas kokku üle 120km Na