wips

Maanteeamet avalikustas eelmisel nädalal 2012 aasta liiklusloenduse tulemused , mis andsid kogu maanteevõrgu keskmise liiklussageduse kasvuks 1 auto ööpäevas. Sisuliselt nagu kasvu ei ole. Pressiteates on õigesti märgitud, et liiklussagedus peegeldab majandusseisu. Selle järgi võiks eeldada eelmise aasta majanduskasvuks heal juhul 0,1%. Allikas: http://qatarcultureclub.blogspot.com Mobiiltelefon on liikuvuse uurijate jaoks tänuväärne asi. Kataris on kombeks mobiiltelefoni abil autot juhtida, vähemalt selline mulje jääb, kui kohalikke juhte jälgida. Siiani ei ole loendustulemusi taandatud Eestis elavate inimeste arvule. Kui seda teha, siis tuleb välja, et kuigi absoluutnumbrites liiklus justkui ei kasva, siis suhteliselt kasvab küll. Ja see on igati loogiline, sest kui inimesi on vähem, siis järelejäänutele pakutakse vähem ühistransporti. Kui inimesi on vähem, siis peavad järelejäänud toimetama rohkem. Kui pereisa on Soomes tööl ja teenib perele elatist, siis peab pereema sõidutam

Asfalt või õigemini tühemikud asfaldis on viimasel ajal täitnud eetri. Mitu tuhat löökaugust hoiatavat märki on juba Tallinna tänavatele paigaldatud ja iga päev toob lisa. Hollandi teadlased on leiutanud huvitava lahenduse asfaldi eluea pikendamiseks. Videos näidatud poorse asfaldi kasutamine Eesti teedel ei ole võimalik soolade ja lubjakivikillustiku kasutamise tõttu. Meie katted tehakse veekindlad ja kohe kui vesi praost läbi pääseb algab ka kiire tee lagunemine. Antud lahendust saab siiski kasutada ka tihedate asfaldikihtide puhul ja siit tekib edasi mõte, et võiks ju soolapuisturid ja lumesahad asendada hoopis induktsioon küttekehadega, millega lumesaju ajal kate soojaks köetakse! Lisaks pragude kokku liimimisele sulab lumi ilma soolata. Kui pole soola, siis ei lagune ka tee nii kiiresti. Lõpuks võib-olla polegi halb mõte hakata "vabalt hingavaid ja dreenivaid" teekatteid tegema? Iseasi, kui palju energiat selline asfaldi soojendamine nõuab, kust see energia tuleb

Ilmselt ei ole ettevõtjat, kes ei oleks kirunud riigihangete korraldust. Nõmedus ja rumalus, mis riigihangete korraldusest läbi kumab, ei jäta ruumi positiivsele mõtlemisele. Kõik kallineb, aga nad tahavad ikka odavamalt!? Kui kõike odavamalt osta, miks siis ikkagi kõik kallineb? Sellepärast, et me otsime odavust valest otsast. Rumalad planeeringud, vigased projektid, kehvad asendusmaterjalid, jne. See kõik tuleb meil kinni maksta. Remondid, ümberehitused, hooldus ja haldus, haiguste ravi. Kõik maksab. Sügisel rääkisin projektbüroode liidu hangete teemalisel seminaril hanke väärtuspõhisest juhtimisest. Ettekande slaidid on allpool Prezi keskkonnas nähtaval. Ilma helita võib jääda palju arusaamatuks. Kui soovite edukalt hanget korraldada, siis poolepäevane seminar/arutelu koos mänguliste harjutustega võiks abiks olla. Vajadusel võime teise poole päevast sisustada hanke kriteeriumite koostamisega. Mõtleme ikkagi positiivselt. Vaata slaide ja leia kontaktid viimaselt.