wips

Võtsin ette telefoni puhastuse ja piltide sorteerimise. Selgus, et mul on palju pilte sellisest nähtusest, nagu Laki tänav Tallinna linnas. Rambolli kontor asub niinimetatud Laki tänava läbimurde ja Tammsaare tee ristmikul, teate küll see oranž mitte-eriti-ilus-plastikkattega-plekkmaja. Õnne 34 Omamoodi ilu on aga ka sellel Laki tänaval, kus paikneb väga palju ettevõtteid ja töökohti. Täiesti eraldi võiks kirjutada sellest Laki tänava läbimurdest ja tohutust ristmikust. Sõltumata sellest, kas ma ületan seda ristmikku autoga, jalgrattaga või jalgsi, jääb mulle projekteerija mõte müstikaks. Sõidurajad ja pöördekoridorid on siin projekteeritud tankidele, enamus ruumist on raiskamine (jälgi markeeringuid!). Foorid on siin niivõrd üle optimeeritud, et kui sa eelmise tsükli ajal induktsioonanduri peale ei sõitnud, siis järgmise tsükli ajal sul pole lootustki rohelist tuld näha. Ja mida esmakordsed ristmiku kasutajad ei tea - induktsioonandurid on teisel pool stoppjoont, ehk kui sa stopp

www.riigikontroll.ee Riigikontrolli teehoolde korralduse auditis heidetakse Maanteeametile ette peamiselt kolme probleemi: vähest konkurentsi teehoolde hangetel, nõrka järelevalvet ja olematuid sanktsioone. Haigus andis mulle võimaluse see audit läbi lugeda ja mõtted kirja panna. Konkurentsi tekitamine teehooldel jääb ka tulevikus sõltumata Maanteeameti pingutustest poliitikute märjaks soovmõtlemiseks. Konkurentsi tekkimine eeldab täieliku konkurentsi turu olemasolu. Teehoolde turg paraku on mikroökonoomika reeglite kohaselt pigem monopson (üks suur tellija, kes dikteerib reeglid), aga selle erisusega, et turule on ka küllaltki keerukas siseneda ja nõudlust esineb väga harva (hankelepingu perioodi pikkus kuni 8 aastat). Õigupoolest ei leiagi päris sobivat definitsiooni sellele nähtusele. Ehk midagi bilateraalse monopoli taolist? Eestis on teehoolde erastamisel lähtutud Põhjamaade eeskujust, kuid reform on läbi viidud olulise erinevusega. Soomes ja Rootsis moodustati riiklikud t