wips

Peetri sild Norwichis, allikas: ramboll.co.uk Hiljuti lõppenud Maailma arhitektuurifestivalil 2011 pärjati transpordi kategoorias juba kuulsaks saanud Kurilpa sild Austraalias . Tegemist on tõesti ainulaadse projektiga. Veel paarkümmend aastat tagasi võinuks selle kohta öelda "hullumeelne". Kurilpa silla projekteerimine sai võimalikuks ainult tänu spetsiaalselt selle jaoks kirjutatud analüüsitarkvarale. Muidugi oli vaja ka arhitekti, kes mastidest ja raadest koosneva silla välja mõtleks, sest insener üldjuhul ei mõtle selle peale, kuidas oma elu keerukamaks teha. Siia sobib artikkel üheksast ilusast sillast, mida ei ole kavandanud Santiago Calatrava . Hmm, võib jääda mulje, et ülejäänud maailma sillad, mida pole projekteerinud Calatrava, on koledad.. Ilusate sildade, eriti jalakäijate sildade ehitamine on vana maailma linnades muutunud lausa kinnisideeks. Igal Inglismaa linnal peab olema oma Millenniumi sild! Jalakäijate sillad on arhitektidele hea võimalus vabalt mõelda

Postimehe foto Maardu viadukti purikatest Kodanikena, maksumaksjatena, tarbijatena ja lastevanematena ootame, et meie poolt valitud rahvaasemikud, poliitikud ning riigiaparaati tööle rakendatud ametnikud teevad kõik selleks, et iga investeeritud rahaühik, iga kivinenud betooni kantmeeter, iga otsus vastab just meie ootustele. Me kõik teame, et me seda ootame, kuid samas teame ka seda, et süsteemis on jõud, mis töötavad sellele ootusele julmalt vastu. Me ei saa ju pahandada, kui linti lõigatakse. Rõõmu peab tundma! Ikkagi tehti midagi, linnuke sai kirja. Kui hiljem selguvad varjatud puudused, siis lepime, et läks nii nagu tavaliselt. Ühest Tartu maantee teelõigust olen siin kirjutanud küllalt. See on olnud kõik ettetarkus selles mõttes, et ehitus on alles alguses. Me teame, et projekt, mille järgi ehitatakse, ei vasta lõpptarbija ootustele - see on ohtlik ja kallis. Ühest teisest projektist on ajaleheveergudel tekkinud omamoodi artiklite seeria. Täna kirjutab leht sellest , et vast

Enne selle tervituse kirja panemist lugesin läbi eelmise aasta tervituse . Kõik, mis aasta tagasi kirja sai pandud, on tänagi väga aktuaalne. Jätkuvalt tunnen puudust väärtuspõhisest majandusest, osalusdemokraatiast ning strateegilisest planeerimisest. Seega ei hakka eelmise aasta lugu ümber kirjutama ja saame hakkama lühemalt. Kui 2010 aastal "sattusime" ootamatult imelikku seisu, kus enam polnud eesmärki, mille nimel tööd teha, siis 2011 aasta näitab ilmekalt, et liiklusohutuses ei saa olla lõpp-peatust. Eesmärk 100 hukkunut saab jälle täis. Ka president jagas seda muret oma jõulutervituses : "Sageli oli nende õnnetuste põhjuseks kellegi hoolimatus, ka siis, kui seda varjutas hukutav enesekindlus." Paraku mitte ainult hoolimatus, vaid ka teadlik ignorantsus. Kahjuks tuli möödunud aastal kulutada palju energiat  liiklusohtlikule teeprojektile , mida ametnikud hukutava enesekindlusega kaitsevad. Jään selle juurde, mida ütlesin septembrikuus liiklusohutuse kon