wips

Eelmisel aastal pakkus minulegi pinget presidendi sõnavõistlus ehk sõnaus . Nagu välja tuleb oli sõnameistreid palju ja saak rohke. Sain minagi tänukaardi osalemise eest, sest osalemine on ju peamine. Hoolimata rohkest osavõtust ei leitud seekord kõikidele otsitud sõnadele eestipäraseid vasteid ja need mis leiti, on ka küsitavad. Ainus, mida minu keel on nõus väänama ja praktikas kasutama, on sõna "kestlik" ehk jätkusuutlik. Ka selle sõna kohta üks irvhammas arvas, et see viitab kestale, ehk kestalisusele :). Kurvem lugu on aga sõnavõistluse võidusõnaga, mis küll kõlab hästi, sest sisaldab ühele tähelepanu tõmbavale sõnale vajalikke vokaale, tugevaid kaashäälikuid ja ka põrisevat erri. Selline hea poisslapse nimi see taristu . Ilmselt see tugev ja selge kõla tõmbas vaiba alt ära pelgalt humanitaaridest koosneval sõnause töörühmal . Infrastruktuur, mis kahtlemata on üks tuntud rahvusvaheline sõna, tähendab palju enamat, kui kogum konstruktsioone. Räägime sotsiaalsest- ja t

Nii segast ja ajuvaba aastat, nagu see eelmine kakstuhatkümme, ei ole mina varem üle elanud. Samas ei mäleta ka nii fantastilise ilmaga aastat. Hanged nagu lapsepõlves, üle pea. Ja suvi oli ka võrratu, kusjuures muru ei kuivanud hoolimata kuumusest sugugi ära. Targemad inimesed räägivad tsüklitest, 40 aastat, 9, 33 ja 99 aastat, jne. Selles vanuses võib niisiis nendesse juttudesse juba süvenema hakata. Aitab ilmajutust, algab uusaastakõne. Tunduda võib, et oleme kõik saavutanud ja enam polegi kuhulegi trügida ega areneda. Oli suur eesmärk saada euro ja selle me saime. What`s next? Pakun märgusõnadeks väärtuspõhise majanduse, osalusdemokraatia ning strateegilise planeerimise. Aasta viimasel õhtul televisioonis luges Anu ette, mitme krooni eest erinevad omavalitsused ilutulestikku taevasse lasevad. Tüüpiline, haiglaslik eesti ajakirjandus. Ja mitte ainult ajakirjandus, kes pidevalt kroone loeb. Samal ajal kutsuti inimesi linna ilutulestikku vaatama. See on ju loomulik, et uusaastaöös