wips

Tallinna linnas koinitakse inimesi täiega, kui neil peaks olema vajadus oma asjatoimetusi autoga ajada. Iseenesest oleks ju tore, kui autostumise piiramine toimuks alternatiivseid võimalusi pakkudes, kuid tegelikkus on teine. Ühistransporti tõmmatakse koomale samamoodi, nagu parkimiskohti. Üks meeldiv tagajärg sellel kõigel on: linnapilti on tekkinud jalgratturid. Jalgratturitel aga pole oma kaherattalist kuhugile kinnitada ja kui ühtegi vaba vihmaveetoru või laternaposti enam pole, siis tuleb ta tuppa kaasa võtta. Sattusin juhuslikult lugema Tallinna linna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014 . Tegemist on tüüpilise sisutühja dokumendiga: tuleks, peaks, oleks tädil rattad, siis.. Mitte ühtegi mõõdetavat eesmärki, lihtsalt umbluu. Otsisin esimesena peatükki suurürituste parkimiskorralduse kohta, millega seoses on mul eelmisest aastast veel mõne mehega arved klaarimata. Jällegi ei ole seal midagi konkreetset: peaks, tuleks, oleks.. Siis aga sattusin peatükile "5.7 Pu

Vabariigi Valitsus algatas Üleriigilise planeeringu "Eesti 2030 +". Kahjuks ei ole Siseministeerium suutnud näidata eeskuju motiveeritud otsuse vormistamisega. Kuigi otsusele on lisatud seletuskiri, puudub siiski selge motivatsioon üleriigilise planeeringu algatamise otsusest: mis on planeeringu eesmärk, mida tahetakse "planeerida", millistele strateegilistele küsimustele peab niivõrd ulatuslik ja tähtis dokument vastused andma? Kui kohaliku omavalitsuse tavapärane detailplaneeringu algatamise otsus sisaldab motivatsioonina primitiivset "jagada ala kruntideks ja määrata sihtotstarve", siis üleriigilise planeeringu algatamise otsuses pole sellelegi midagi vastu panna. Kui eesmärgid puuduvad, siis ei ole vähimatki põhjust oodata ka eesmärkidele vastavat tulemust... Kui paljud üldse teavad, et on olemas üleriigiline planeering Eesti 2010 ? Mina tean ainult professionaalsest kretinismist, mitte seepärast, et olen selle riigi kodanik. Samas on tegemist dokumen