wips

Minu blogi austajate ja alaliste lugejate tungival ja korduval nõudmisel saab teoks see postitus. Tehnoloogia areneb hullult kiiresti, samas jäävad paljud projektid enamusele nähtamatuks. Internetist on võimalik leida kõike võimatut ja võimalikku. Arvutite areng liigub järjest enam eemale klaviatuurist, hiirest, juhtmetest. Märksõnadeks on multi-touch, multi-interaction, collaboration, multi-screen, integration, jne. Järgnevalt kaks videot sellest, kus näha päris uut ja omamoodi arvutisüsteemi, mis jäljendab ka ulmefilmis Minority report nähtut. Selliste süsteemide kasutamisel on kindlasti üks väljund erinevatel kaasamistel avalikes projektides, kus arvamuste paljusust, erinevaid ettepanekuid on võimalik reaalajas luua, jälgida, analüüsida. Ulme on kohal.. g-speak overview 1828121108 from john underkoffler on Vimeo . luminous room demos from john underkoffler on Vimeo . Sellist süsteemi nimetatakse Spatial Operating Environment ehk ruumiline operatsiooni keskkond. Täpsemalt loe obl

Eelmisel nädalal toimus Laagri-Harku maanteel koolibussiga õnnetus, seniteadmata asjaoludel kaldus buss teelt välja.. Selle uudise juures paneb imestama jällegi, et kuidas informatsioon tekib , moondub ja kuidas seda lugu esitatakse. Jäljed maanteelt otse võpsikusse.. Kannatada saanud aianurk. Siia see buss maandus, Veskimöldre müratõkkevall. Mind üllatas, et politsei, valla ja kooli suhtumine sellesse õnnetusse oli kõike muud, kui tõsine. Õnnetus oli õnnelik ainult seetõttu, et selles kohas puudus teekraav. Kooli infojuhi lakooniline teade "õnneliku õnnetuse" kohta tekitas lastevanemate küsimuste tulva - miks õnnetus juhtus? Kuna politsei ei pidanud vajalikuks uurimist algatada, tegin ise vastava avalduse Põhja Politseiprefektuurile. Sain Riho Tänakult teate, et avalduse põhjal on peetud vajalikuks väärteomenetlus algatada, et välja selgitada toimunu asjaolud. Mina ei tea, miks õnnetus juhtus ja ei pea vajalikuks sel teemal spekuleerida. Küll tahan ma teada, miks juhtub õn

Sõitsin eelmisel nädalal mööda Tartu maanteed ja silmatorkavalt hästi särasid sügisel uue katte saanud lõikudel tee teljel nn kassisilmad ehk kattesse uputatud helkurid. Samal ajal tee servas olevad helkurpostid nii kaugele ei peegeldanud. Selle peale meenus mulle, et miks neid kassisilmasid ja poste üldse teedele paigaldatakse? Muidugi tehakse seda liiklusohutuse ettekäändel. Soome riikliku tehnilise uurimiskeskuse teaduri Veli-Pekka Kallbergi uuring juba 1993 aastast näitas, et helkurpostidega varustatud teelõikudel kasvavad võrreldes tähistamata lõikudega öised kiirused ca 10%. Selle tulemusena kasvab õnnetuste ja vigastuste arv 40..60%. Jällegi on nii, et segamini aetakse mugavus ja ohutus... aga noh, peaasi, et miski kiiret sõitu ei sega.