Kahjuks ei jõua kodust kuigi palju kaugemale rattaga seiklema, seetõttu tuleb keskenduda koduvalla kiitmisele. Materjali selleks jagub! Ühekihiline asfaltbetoon on nii odav, et sellega saab katta kõik tarbetult seisvad vaovahed ja teha paljudele rõõmu. Kui veel 10 aastat tagasi võis nuriseda, et kergliiklusteid ei ole ja kui on, siis vaid mõned mõttetud mittekuhugile viivad jupikesed , siis nüüd oleme jõudnud kergliiklemise paradiisi. Külast külla viib meid värske sile asfalt, nii võib tõesti unustada, et meid valitsevad ka mõned ohud ja hoog läheb ülemäära suureks. Koidu küla juures hoiatab jalgrattureid ja rulatajaid märk järsust kurvist. Hea, et ma seda märkasin ja õigel ajal pidurdasin! Samas on arvestatud ka Koidu küla tähtsate autojuhtidega, ristumisel Hämariku teega teavitatakse kõrgendatud ohust ning valgustiposti varjus on ka korraldus "Anna teed". Võimalusi kahtepidimõistmiseks ei ole, prioriteedid on paigas. Puudu on veel jalgratturi künnis. Ajalukku kir
kust küll kõik need lapsed autod tulevad?