wips

Kirjutasin eelmise aasta lõpul ajakirjas Ehitaja artikli riigihangete teemal. Riigihangete teemat olen ka siin blogis varasemalt käsitlenud. Nüüd siis roosa lehe kord . Viimasel ajal on ehitusvaldkonnas teema vägagi aktuaalne. Tavapärane on, et probleemist hakatakse kõva häälega ja valesti rääkima siis, kui selle tagajärjed ilmselgelt avalduvad. Lisaks sellele, et kokku hakkavad kukkuma ehitised , kukuvad ära ka ehitajad . Probleem aga pole tekkinud üleöö ja sellel ei ole ka masuga midagi pistmist. Riigihangete probleemistik on mitmetahuline ja üldse mitte lihtne. Selle põhjused ulatuvad meie minevikku - pikka aega kontrollimehhanismidele toetunud ühiskonnas elanud ei oska teisiti olla, kui eeldada, et kõik (ametnikud) on pätid, kaabakad ja päevavargad. Mõtteviis, et me ajame kõik ühist asja partneritena, on ikka veel võõras. Pidevalt on meie vahel piirid - teie ja meie. Olgu need siis haldusterritoriaalsed piirid või avalikku sektorit erasektorist eraldav rindejoon. Keegi ei näe ega t

Eelmisel nädalal potsatas Ülemiste järve jääle Ann. Kriimustas põhja ja lasi mahla välja. Päästeametnikud sumpasid läbi lume ja said suurema osa mahlast enda valdusesse, seejärel lohistasid Anni kaldale. Nagu nad ütlevad, õnnelik õnnetus, sest viga said ainult asjad ja kraanivesi tuld ei võta. Ekspress joonistas aga kaardile Härjapea jõe , mis juba peaaegu 100 aastat kodanike silme eest peidetud on.. kuid vahetevahel näitab ta ennast Tuukri tänaval ja Ahtri tänaval. Alustades teekonda lumiste nõlvade poole läbi vesise Põhjaväila avastasin, et Ülemiste vanakesel on uus nimi. Või siis on tänavatel ulpiv porijõgi Tallinna linna omand?

Liiklusmärke on meil palju, aga põhilised liiklusmärgid on leiutatud pea sada aastat tagasi. Need on Stop(p) ja Anna teed. Tegelikult enamus liiklusmärke ju liiklust ei korralda, vaid hoiatavad, suunavad, keelavad, ahistavad, jne. Kohati tundub, et need on eeskirjades selleks, et Transpordiameti ametnikud saaks ennast meie peal välja elada, luua omapäraseid sambaid (Art Songa). Ameerika kogemusest kirjutades mainisin , et sealmaal on tavapärane ristmiku kõigile harudele paigaldada Stopp märk, mis sunnib ristmikule lähenejad peatuma. Vaikimisi on kujunenud nendel ristmikel liiklemise reegliks kultuur. Selline kultuur, kus ristmikku ületatakse ristmikule saabumise järjekorras. Sellisel liikluskorraldusel on aga oma hind. Gary Lauder pakub välja uudse märgi ja kutsub üles olema üldse teistega arvestavam. Hea mõte!