Rail Balticsi trass olla nüüd siis valitud. Vähemalt konsultant on oma ettepaneku esitanud. Kas peaks teadmiseks võtma? Teades ja tundes suuremat osa konsultandi meeskonda, usun, et tööd tehakse täie tõsidusega ja püüdlikult. Probleem on riigipoolne raamistatud ja kitsarinnaline projektijuhtimine. Vabariigi kodanike saates mahlakalt sõna võtnud Hardo Aasmäega võib ainult nõustuda - koridorides puudub ruumiline mõtlemine. Kuid mitte ainult, selgub, et ka kirjaoskus ei ole enam nõutav. Üha enam tundub mulle, et Eesti Vabariik peaks lõpetama riikliku tellimuse haldusjuhtimise erialale. Haldusjuhtimine kurat võtaks ei ole eesmärk iseeneses, nagu pole seda ka transpordiinfrastruktuur, nagu Rail Baltics. Niisiis, mis on Eestil kasu rööbastest, mida me kasutada ei saa? Miks peame peale maksma kellegi teise ärile? Suurim probleem selle planeerimise ja projekteerimise juures on see, et ametnikud juhivad seda, kui ehitusprojekti, mille eesmärki sõnastatakse läbi betooni (1435 mm raudtee läb...
kust küll kõik need lapsed autod tulevad?