wips

Teatavasti on esimesed kolm täiesti reaalsed asjad, mida speller ka tunneb ja õigekeelsussõnaraamatust ka seletuse leiab. Tegemist on ju sildadega, mis ületavad midagi ja mis on mõeldud selleks, et teatud liiki ollused saaks takistusi ületada. Teadust sildadest võiks seega nimetada duktoloogiaks! Töötamisel Aruvalla-Kose teelõigu eelprojekti õhkimisega meenus üks pilt. Nimelt on Kolu ja Kuivajõe vahele projekteeritud bussipeatused, aga maanteest ülepääsu ei ole ette nähtud. Otsisin arhiivist selle pildi üles. Tehtud 2009 aastal lõunanaabrite juures põhimaanteel A10 kusagil Riia ja Jurmala vahel. Kurioosne on see, et Tartu maanteele on kõnealuse koha lähedale kavandatud Eesti esimene ökodukt ehk rohesild, mille kaudu peaksid ulukid saama üle maantee. Väga humaanne! Kes aga peaks kavandama humadukti, mida Kose valla Tade küla lapsed saaksid maanteest ülepääsuks kasutada?

Kui ma veel riigiametnik olin ja mu lauale sattus juhuslikult firma Leitner tootekataloog tekkis mul mõte, et miks on vaja Saaremaale ehitada silda, kui peamine vajadus üle väina saada on inimestel. Inimesi võib aga vedada ilma kaasaskantava neljarattalise teraskookonita kasutades selleks köisraudteed. Vajadusel saaks kaasa võtta jalgratta, mis arvestades Saaremaa suurust on igati sobilik sõiduvahend kadakate vahel sebimiseks. Kui mulle tundus enda idee suht utoopiline, siis hiljem on selle päris tõsimeelselt välja käinud Juhani Seilenthal Saaremaa püsiühenduse keskkonnamõju hindamise protsessi käigus . Tuleb aga välja, et köisraudtee võimaldab palju enamat, kui inimeste vedu. Juuresoleval pildil lennutatakse veoautot Šveitsi mägedesse. Tõsi küll, veok on siinkohal ilma koormata. See aga tähendab seda, et köisraudteega saaks edukalt kaupu transportida konteineritega, mis kaldal rekka peale pannakse. Allikas: Roadtransport.com Kui köissild kombineerida veel tuulikutega , siis oleks