Otse põhisisu juurde

Haljandav liiklussõlm

Täppisteaduse rada viis Lõunakeskusest kaarega Põhjakeskusesse, kuhu naised rahakotti tuulutama jäid kui ise Haljala kiriku sihikule võtsin. Paremat kätt jäid lambad..


Haljala liiklussõlm ehk eritasandiline ristmik on olnud kasutuses pea kaks aastat ning kenasti haljendama hakanud. Ristmiku projekteerimise ja ehitamise aluseks oli Rõmeda-Haljala teelõigu eelprojekt. Euroraha ei jätkunud kogu teelõigu ümberehitamisele ühe korraga, samas oli ka teada, et kõige kriitilisem on just Haljala ristmik, sest seda läbib raskeveoki liiklus Kunda sadama suunal ning ristmiku skeem oli ohtlik ja ei vastanud enam nõudlusele. Meenutuseks virtuaalmudeli video.


Maanteeameti kodulehe andmetel on jätkuvalt plaanis ka Aaspere sõlme ja ülejäänud teelõigu ehitus, kuid ajakavast ei ole juttu. Vaikib ka teehoiukava, seega vähemalt aastani 2020 Aaspere ja Haljala vahel maanteel muudatusi loota ei ole.
Haljala ristmik on teostatud enam-vähem eelprojekti kohaselt vaid pisikeste funktsionaalselt väheoluliste muudatustega. Mahuliselt midagi kärbitud ei ole, kuigi näiteks sõiduradu on põhiteel praeguse liikluskoormuse jaoks luksuslikult ning kogu teelõik on valgustatud.

Lähema 20 aasta perspektiivis oleks piisanud sõlme läbivalt ka 1+1 sõidurada. Eraldusriba valgustus suurendab elektriarvet, kuid mitte ohutust.
Vaade jalgtee sillalt Narva suunas. Osaliselt süvendis maantee piirab müra levikut.
See on eurohangete häda, et kui juba midagi tegema hakatakse, siis on surve ikka pakett võimalikult suureks ajada, et rohkem raha betoneerida. Edu mõõdik on ju betoneeritud raha kogus ja tee pikkus!

www.struktuurifondid.ee

Nagu näha, siis algava toetusperioodi eesmärgid jätkusuutlike teede pikkuses on kasinad, eks tuleb jällegi panustada rohkem laiusesse! Olgem siis jällegi valmis tagantjärele targutusteks a la "kellele neid sõlmi vaja on, kui kõrvalteedel ei ole tähispostegi". Kelle raha, selle muusika (E-teed ja Reil Peldik).

Rakvere-Haljala maantee diagonaalne lõikumine Narva maanteega, Haljala ürgoru serv (ehitusgeoloogilised tingimused muutuvad järsult paepealsest põhjatuks turbaks ja järvelubjaks) ning lähedal paiknevad majapidamised tingisid sõlme nihutamise pisut Tallinna poole. Sellega lihtsustus oluliselt viadukti tehniline lahendus. Lisaks on tee viidud süvendisse, et ammutada tee alt väärtuslikku ehitusmaterjali ning vähendada müratõkete vajadust. Sõlme lahendamist mõjutas oluliselt ka Narva maanteega paralleelselt kulgev D-kategooria gaasitrass, mis varustab kogu Eestit (maa-alune, ei ole kaardil näha).


Tulevikus võimaldab see skeem Rakvere suuna viia uuele trassile (sinine joon, sisaldub ka Haljala valla üldplaneeringus) ning olemasoleva tee jätta Kisuvere maakasutust (sh lambaid) teenindama. Samuti on võimalik rajada Haljalast kohalik möödasõit või pigem ühendus laienevale maakasutusele (oranž joon, puudub valla üldplaneeringust). Selle haru äärde on juba rajatud Neste tankla ning Sämmi grill. See on äärmiselt positiivne, et uus maakasutus on "tekkinud" just Haljala poole, sest see vähendab liiklust ning teenindab ka kohalikke elanikke paremini.

Neste tankla ja Sämmi grill

Muret teeb Haljala valla üldplaneeringus Narva maantee lõunaküljele lillaks värvitud perspektiivne äri- ja tootmismaa. Valla ja planeerija tähelepanu sai eelprojekteerimise käigus juhitud asjaolule, et need alad on arendamiseks sobimatud, loovad ainult mõttetuid konflikte ning muudavad igasuguse infrastruktuuri ainult kallimaks. Jääb vaid loota sellele, et EL toetused aitavad põllumaad praegusel kujul hinnas hoida ning ka ärimehed oskavad raha lugedes arendada sinna, kus infrastruktuur on olemas.

Väljavõte Haljala valla üldplaneeringu maakasutuskaardist (http://haljala.kovtp.ee/uldplaneering)

Lisaks tulevikuperspektiivile on ka ohutuse mõttes tegemist hästi toimiva skeemiga. Googeldamisega leidsin ühe huvitava avarii, kus saematerjali koormaga veok on keeranud ennast rambil katusele. Üsna arusaamatu juhtum..

Allikas: http://www.virumaateataja.ee/galerii/39761/avarii-haljala-viadukti-juures?d=20150419
Avariide statistika näitab ristmiku piirkonnas ühte avariid 2014 aasta kevadel - sõiduki teelt väljasõit. Veoki kummuli keeramist Tallinn-Rakvere suunalisel rambil statistikas ei kajastu.

Vaatlused näitavadki, et veokijuhtidel on kalduvus "kiirustada" ning piduripedaali ja käigukangi kasutamine ei ole üldjuhul palga sees. Ringidele lähenetakse liiga suurel kiirusel, mistõttu ei jõuta korrektselt manööverdada ja õgvendatakse trajektoori peenarde arvelt. Siin on vajalik füüsiline kitsendus. See probleem puudutab enamust maanteedele rajatud ringristmikest.


Veokijuhtidest võib aru saada - ringristmik on neile paras nuhtlus, ehk füüsiline töö. Lihtsam oleks ju otse sõita. Liiklus ei koosne ainult veokitest (maanteedel keskmiselt 10%) ja liikluskeskkonna kavandamisel tuleb arvestada kõigi liiklejatega.

Haljala sõlmes on õnnestunud viidad lahendada lihtsalt ja selgelt, radade valikuga ei paista liiklejatel probleeme olevat (mitte nii nagu Tartu tingteel).


Jalakäijatele ja ratturitele on loodud suurepärased tingimused, puudu on vaid Kisuvere ja Rakvere vaheline kergliiklustee, mistõttu hetkel küll vähemalt keskpäevasel ajal jalgsi ega rattaga liiklemas ei näinud. Jällegi positiivne näide, et torupiire ei pea olema ainus lahendus.

Kergliiklustee trajektoor avab vaated sildadele.


Jalgtee läbikäigusillal puudub servaprussi tilganina :(.



peatus.ee andmetel peatub Haljala sõlmes päeva jooksul 13 bussi, millega on võimalik Tallinnasse sõita. Hiljuti suutis Haljala vald ära rääkida bussifirma Eesti Buss ja ühistranspordi korraldamisega tegelevad ametnikud, et vähemalt üks pikamaaliin pööraks Haljalasse sisse. See vähendab küll mõne Haljala inimese jalavaeva, kuid pikendab oluliselt bussimarsruuti. Sellise populismiga reisijatele tegelikult head ei tehta, riskitakse hoopis reisijate vähenemisega, mis omakorda viib liinide harvendamise ja sulgemiseni. Sõlmes olev peatus on Haljala keskusest sama kaugel, kui enne ristmiku ümberehitust, Narva suuna peatus on pisut kaugemal, kuid sellele juurdepääs on nii ohutu, kui üldse olla saab. Lisaks on olemas Park&Ride parklad. Puudu on vaid ootepaviljonid!


Haljala ristmiku viadukt on järjekordne kinnitus, et vuukidega sillad ei ole kestlikud. Kaks aastat tagasi sai Balti Maanteelaste Konverentsil ka sel teemal sõna võetud.

Vähemalt üks Haljala viadukti vuukidest on ilmselt lekkinud juba pikemat aega, millest annavad märku tekiplaadi alaserva tekkinud stalaktiidid.



Üks oluline puudus on kõigil Eesti sildadel - vuukide alla ei ole projekteeritud hooldusala, mis teeb vigade avastamise keeruliseks ning hoolduse ja remondi ilma liiklust sulgemata võimatuks. Meil ei ole asjakohast nõuet ega soovitust, mis teistes riikides on olemas. Muidugi lisab hoolduskäik sillale maksumust, aga selle vastu aitavad jällegi vuukideta sillalahendused.

Kaldasamba hooldusgalerii vuukide ja tugilaagrite seisukorra hindamiseks ning hoolduseks. (DMRB, BA 57/01 Design for Durability).





Detailide kallal saab alati norida, kuid Haljala ristmik on üldjoontes hea näide kuidas kavandada kestlikku infrastruktuuri. Kõik algab eelprojektist, põhjalikest uuringutest ning piirkonna analüüsist. Kui eelprojekt on tulevikku vaatav, siis on võimalik seda ka etapiviisiliselt realiseerida. Seekord küll otsustati see võimalus osaliselt kasutamata jätta.

Täna oleme me silmitsi teise äärmusega, kus eelprojekte ja keskkonnamõju hinnanguid ignoreerides toodetakse kabinettides lühinägelikke tööprojekte.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…