Otse põhisisu juurde

Lugusid haldusreformist | Alliansshanked

Kui te küsite, kas Eesti avalik sektor on innovaatiline, siis ma soovitan vaadata meie riigihankeid. Näeme vankumatut usku, et odavaima hinna kriteerium sunnib ettevõtjaid pakkuma innovaatilisi lahendusi. Kui selleks innovatsiooniks tuleb lugeda tsemendivaba betooni ja maksuvaba tööjõudu, siis lugupeetud ametnikud, rallige ikka samamoodi edasi.
Rahandusministeerium ja Maksuamet on võtnud ette tänuväärseid ettevõtmisi innovatsiooni likvideerimiseks ajades ehitusplatsidel taga töölepinguta tunkesid. See on tore, et te vähemalt tagajärgedega tegelete, aga siin on just Rahandusministeeriumil vaja sügavalt peeglisse vaadata - kas te olete ikka kõik algusest peale õigesti teinud? Tõsi on see, et riigihangete seadus ei sunni ostma odavaimat teenust, tööd või isegi asja, aga paraku on seaduses mõned põhimõttelised vead, mis teevad väärtuspõhise hanke ülemäära keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Ja siis tuleb VaKo ja lajatab hankijale kõrvakiilu.
Olen väärtuspõhistest hangetest kirjutanud ja rääkinud kaua ja korduvalt.
Seaduse vead ei ole vabandus hankijale, kes tahes-tahtmata vastutab lõpptulemuse eest. Lõpuks on sellest aru saanud isegi Riigi Kinnisvara AS. Klaas on hakanud paistma rohkem täis, kui tühi. Kas aga aru saab Rahandusministeerium, kes on riigihangeteregistri, kui teenuse hankija? Professionaalse hankija tiitlile ei kandideeri ka Maanteeamet, kes aastal 2014 ostab konsultatsiooniteenuseid madalaima hinnaga.
Võib-olla olen ma eriliselt kärsitu, kui mulle näib, et nõukoguliku jää sulamine Eestis käib samas tempos globaalse soojenemisega. Kas meil oleks Skype või Transferwise, kui nende tellijaks oleks riik? Pime ma ei ole, meil on id-kaart, e-allkiri ja nüüd siis maailma muutev e-residentsus, aga ka nende puhul on selge probleem teenuse kvaliteedis.

Samal ajal Valge Laeva lõpp-peatuses..

Austraalias on üle 10 aasta rakendatud suurte projektide puhul alliansslepinguid. Ameerikas on samal põhimõttel baseeruvaid IPD (Lõimitud Projekti Tarne) lepinguid kasutatud pea sama kaua. Soome Liiklusamet on Euroopas esimene amet, kes on austraallaste ja ameeriklaste eeskujul hakanud alliansslepinguid kasutama.
Eks alguses ollakse ettevaatlikud ja kõike seda tehakse pilootprojektidena. Samas seiratakse hoolikalt ka nende lepingute toimivust, reaalset kasu. Seda tehakse koostöös ettevõtjatega. Kõik osapooled on huvitatud inimlikematest töösuhetest, avatusest, mitte ärapanemisest. Kuigi Soomlased on meist mitu korda rohkem eurooplased, ei ole ka nemad rahul seniste lepingute- ja hankevormidega.
Alliansslepingute puhul valitakse projekti partnerid - projekteerijad, ehitajad, tarnijad - puhtalt eelduste ja võimekuse põhjal. Projektile seatakse eesmärgid, sealhulgas eelarve. Alliansslepingus puuduvad trahvid ja viivised. Kõik osapooled on huvitatud projekti võimalikult kiirest ja majanduslikult edukast realiseerimisest. Iga säästetud euro jagatakse kokkulepitud skeemi alusel boonusteks kõikidele osapooltele. Peatöövõtjal ei ole võimalik kottida alltöövõtjaid, sest kõik alltöövõtulepingud allkirjastatakse alliansi poolt ja maksjaks on tellija. Kõik otsused allkirjastatakse ühiselt. Kui üks osapool keeldub allkirjastamast, siis tuleb leida teistsugune lahendus.
Traditsiooniline vs IPD hange. Allikas: https://buildinginformationmanagement.files.wordpress.com
Miks on arenenud riigid hakanud otsima uusi, koostööle suunatud lepinguvorme? Sest ehituses kasutatavad traditsioonilised lepingud on teinud ehitussektorist kõige ebaefektiivsema tööstussektori. Kuigi sellest on aru saadud juba 30 aastat tagasi, on valdkond väga inertne. Üheks põhjuseks on avaliku sektori tellimuste suur osakaal ja seega tuleb inertsuse põhjuseid otsida just süsteemist. Siiski on suudetud tootearenduse ja autotootjate eeskujul mõttemaailma muutma hakata.

Värske uudiskiri Soome Liiklusametist teatab, et esimene alliansshange Lielahti-Kokemäki raudteetrassil on lähenemas edukale lõpule. Tulemused on vaimustavad: objekt valmib kolm kuud varem ning esialgsest eelarvest 1,7 miljoni Euro võrra soodsamalt.
Kui te veel ei teadnud, siis Soome asub Eestist mitte väga kaugel, vaid 2 tunni laevasõidu kaugusel. Soome on Euroopa Liidu liige ja seal kehtivad samad direktiivid, mis Eestis.

Kas on ka keegi mõelnud Rail Balticsi hankestrateegiale? Õige jah, pole ju äriplaanigi..

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun