Otse põhisisu juurde

Matusemuusika kontsert maanteel

Üks autofirma on leidnud kavala mooduse, kuidas endale reklaami teha. Müügimees väidab intervjuus, et linnast väljas metsaserval palju midagi teha ei ole. Tegelikkuses ei vasta see väide sugugi tõele. Saue vallas toimub väga palju, vaadakem kasvõi Vanamõisa Vabaõhukeskust, Hüüru mõisa või Laagri kultuurimaja. Ka süüa on võimalik läheduses saada päris hästi. Isegi Maksimarketis on olemas viisakas söögikoht, mitte mingi burgerla. Pigem on asi selles, et autosalongi ei leita üles, seega tuleb pingutada, et endale tähelepanu tõmmata. Ajakirjanikud on  kenasti konksu jäänud.
Teatrid, kontserdid ja stand-up komöödia on kahtlemata toredad asjad. Reeglina korraldatakse neid asju ikka sellistes kohtades, kus on olemas turvaline juurdepääs, korralik ühistransport, jne. Nagu peremees kinnitab, ega kesklinna ei viitsi taksoga sõita, kallis ka. Kas siis autosalongi saab kuidagi mugavamalt? Turvalisemalt?
Tõepoolest, Maksimarketi juures on olemas nüüd jalakäijate tunnel. Selline mutionu tüüpi.

Valgus paistab..
Umbrohust vasakul on "kontserdimaja", paremal "kultuurimaja".
See tunnel ei ole vahetult "kontserdimaja" juures. Loodetavasti inimestel, kes näiteks Maksimarketist kontserdile liiguvad, jätkub mõistust ja alalhoidlikkust, et teha väikene ring tunneli kaudu.

Lootus pole strateegia, ütles esimesena New Yorgi linnapea Rudy Giuliani. See kehtib ka näiliselt ilusate ja toredate asjade kohta. Kes vastutab võimalike tagajärgede eest? Kas võimalikke ohte üldse tajutakse?
See on teema, kus me Eestis oleme jätkuvalt arenenud riikidest kaugel maas. Meil ei toimu liiklusele avalduva mõju hindamist planeeringute ega projektide raames, ammugi mitte selliste näiliselt tühiste ettevõtmiste puhul. Kui lõpuks valusat teed pidi selguvad tagajärjed, siis hakatakse lahendusi otsima. Võite kindlad olla, et esimese asjana muidugi soovitatakse maanteel kiirust piirata. Siis selgub, et ega need märgid ikka ei aita, peaks mõne lamava politseiniku ka maanteele panema. Järgmiseks tuleb Maksimarketi foori juurde lisada ülekäigurada. Kui me lõpuks oleme maanteest teinud juurdepääsutänava, siis hakkame uut maanteed planeerima.
Naljahambad on jalakäijate tunneli juurde pannud Via Baltica rahvusvahelist maanteed tutvustava kaardi.
Irooniliselt on Kontserdimaja kavas olev Peeter Oja "Kui loll võib inimene olla?" igati asjakohane. Kui nüüd mõnel kontserdikülastajal või tema lähedasel peaks tekkima vajadus matusemuusikat valida, siis minu lemmik on see:


Meeldivaid kontserdielamusi!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun