Otse põhisisu juurde

Tartu idaring | Autorijärelevalve vol 2

Pärast suviseid tähelepanekuid on objekt vahepeal vastu võetud. See juhtus peale valimisi ja ilmselt haljastustööd on suures osas jäetud ka kevadesse. Tööd jätkuvad ringtee silla ehitusel ning suuremat pidu on oodata enne suuri valimisi.
Kuivõrd rahad on eraldatud ja ringtee silla lubadus pööratud täitmisele, siis võisid reformistid jälle kesikud pardale võtta ja vahepeal liialt agressiivseks muutunud isamaalased opositsiooni vormistada. Nii saab kogu au objekti eest endale jätta. Ärakonnapoliitika, Vivat!
Võru tänava ristmik on liikluse all ja laupäeva keskpäevase vaatluse põhjal toimib päris kenasti. Muidugi ei ole tegemist tipptunniga ja kuivõrd ringtee sild ei ole veel avatud, siis ei ole ka liiklussagedus prognoosidega võrreldav, mistõttu tundub kõik see ülepingutusena. Oodakem siis ringtee silla avamist..
Esmase tähelepanekuna on puudu mõningased olulised eelviidad, et oskaks ringristmikel ringelda, ju need tulevad ka koos sillaga.. 

Rekka mahub kenasti liiklema, see juht on rohkem "sapaka" mees, kes püüab siseserva lõigata..

Turboring vajab korrektseks toimimiseks sõiduradade vahelisi takistusi, et ära hoida ohtlikku lõikamist. Mitme sõiduki paralleelsel liikumisel on  näha, et geomeetria toimib, sõidetakse oma rajal. Hõreda liikluse korral iga teine juht lõikab..
Ringristmiku kesksaar tuleb teha kõrgem, et ta oleks visuaalselt hästi nähtav. Kahjuks on taaskord "täidis" tegemata jäänud ja jäljed näitavad, et juba on ka püütud otse üle ringi sõita! Samas Ülenurme poolsel ringil on püütud saart kõrgemaks teha.
Eelmises postituses kritiseeritud Võru tn silla piirded on saanud vähenähtava butafoorse lisa. Nagu oleks teistmoodi, aga ikkagi ei ole oodatud efekti. Ehitaja sõnutsi oli nõudeks teepiirde standardi kohane piire. Eritüübilist piiret keegi sertifitseerima ei hakka. Samas on tegemist linna keskkonnaga, kus kiirus väike ja tegemist on eelkõige jalgtee käsipuuga, mitte sõidutee piirdega. Näiteks Tallinnas Pirita sillal sai sõidutee ja jalgtee vaheline betoonbarjäär 15 aastat tagasi asendatud äärekiviga ning jalgtee servas olevad linnaosavanema (praeguse maavanema) püksikarva piirded toimivad väga hästi...

Ehk siis on siin tegemist vastuoluga tehniliste ja arhitektuursete nõuete vahel arhitektuuri kahjuks..

Sadeveetorustik on suhteliselt hästi peidetud, mida ei saa siinsete teiste sildade kohta öelda. Edaspidi võiks kaaluda ka torustiku täielikku peitmist, ka valu betooni sisse. Plastiktorustik on töökindel, põhiline mure on UV kiirgus, mis plastikut vanandab. Mure on muidugi ka torustiku jäätumine, kuid viimaste aastate kogemus näitab, et plastiktorust voolab soolvesi kiiresti välja ja jäätumisrisk on väike võrreldes lahtiste terasrennide ja torudega. 
Kaldasamba juures on sadevesi juhitud nõlvale, kus soolvesi saab nõlvakindlustust uuristada. Arusaamatuks jääb see puidust vuugikate. Mitmel pool maailmas on vuugi katmine tavaks eelkõige tolmu tõttu, mis on ohtlik vuugile ja tugilaagritele. Siin võiks vuuki katta pigem esteetilisest kaalutlusest lähtuvalt, siis võiks seda ka teha nii, et see silma ei häiri ja oleks ka kestlik. Kuidas on nüüd võimalik tugilaagrite seisukorda kontrollida?

Eespool raudtee viadukt, taamal Võru tänava ristmikusild. Raudteeviadukt näeb välja nagu üks suur tehnosüsteem.
Läänepoolse ringtee nn Postimaja sõlme viadukt on liiga lühike. Matsakas vahesammas on võrreldes Võru tn silla postidega nagu Matrjoska.. Võib-olla ongi hea, kui maa(ntee) ja linna(tänava) piir on arhitektuurselt tajutav.
Juba mainitud Ülenurme poolse ringristmiku kesksaar on servadest tõstetud, kui haljastus kosub, siis paraneb pilt veelgi.
Bussipeatus ei takista jalgrattureid ja vastupidi. Ilusamal tööpäeval oleks ehk rattureid ka näha.

Kõik ülekäigukohad on varustatud mummuliste plaatidega, kuivõrd läheduses on ka pimedate ettevõte (kui enam on, sest see millalgi pankrotti läks?).
Siinkohal sobib tervitada ka Riigiõli, kes Tallinna linnaga kohut käib. Ka selles projektis on see kahepalgeline vorstipood oma juristid teed projekteerima pannud ja nii on rambile saanud täiendav sisseõit. Lisaks on muudetud jalg- ja jalgrattatee trajektoori pikemaks.
Häid jõule teilegi!

Kommentaarid

  1. Kas ka Ülenurme poolt ringile siseneda oled proovind (autoga)? Kas sealne "muhk" enne ringi on taotluslik? Kuna ringile sisenedes näeb alles ~10..20m enne, mis ees ootab. Tundub nagu ohtlik kohati.

    VastaKustuta
  2. Ei ole proovinud, ainult sellel harul jäi käimata :( ehk on seal oleva Võru tn sidumisel püütud töömahtu vähendada, sest eelprojektis selle haru pikiprofiili ei olnud. moraal on see, et midagi ei saa jätta teistele "lahendamiseks" ehk juhuse hooleks.

    VastaKustuta
  3. Kui mul mahti teen sealt pildi mõni päev. Aga on tunda et vertikaal on "tundejärgi" kokku aetud:)

    VastaKustuta
  4. Muhu pildid: https://plus.google.com/u/0/photos/108149434378074385255/albums/5960959709902786241

    VastaKustuta
  5. Muhk piltidelt hästi ei paista, aga killer äärekivi küll. See vana parempöörde rada või lüüs tuleks tervikuna kinni markeerida või pigem eemaldada. Selliste apsakate avastamiseks ja parandamiseks ongi välja mõeldud liiklusohutuse audit..

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun