Otse põhisisu juurde

Idee: Härjapea jõgi töötab!

Aastal 2011 korraldas Tallinna arhitektuuribiennaal ideekonkursi Põhjaväilale inimsõbraliku lahenduse leidmiseks. Ise küll konkursile töö esitamisega jäime jänni, aga mõtted liikusid ja keerlesid ümber Härjapea jõe. Mitmed esitatud ideed kandsid sama mõtet, küll mitte võidutöö.
Tallinn kogub kuulsust Tuukri ja Jõe tänava uputustega, mida aegajalt ikka ette tuleb. See on seotud linnruumi täisehitamisega, haljastuse osakaalu vähenemisega katuste ja asfaldi arvel. Kuhugi tuleb vihmavesi paigutada ja kui torudesse enam ei mahu, siis tänavad ja keldrid pakuvad selleks võimaluse.
Kopenhaagen on sama murega hakanud tulevikule mõtlema ja tegutsema. Nimelt ennustavad teadlased, et sademete hulk siin regioonis kliima soojenemisega suureneb ning sadeveesüsteemid on juba täna jännis valingvihma korral vee ärajuhtimisega. Vesi võib teha palju majanduslikku kahju, aga ka inimestele hukatuslikult mõjuda. Siin siis strateegiline plaan Kopenhaageni jaoks.

 
Copenhagen Climate Adaptation Plan from INDEX: Design to Improve Life® on Vimeo.

Vaata ka http://designtoimprovelife.dk/copenhagen-climate-adaptation-plan/

Ei taha küll öelda, et teeme Kopenhaageniga lõika ja kleebi harjutust, aga ühes õiges linnas peab ka üks korralik jõgi olema. Pirita jõgi ei lähe arvesse, see voolab kloostri taga metsas ja linna veeprobleeme ei lahenda. Alati on võimalik ka tee-mitte-midagi stsenaarium, lõpuks on inimesed ise pisut napakad, et selles linnas elavad ja valivad :) Küll kindlustus maksab kahjud kinni!
PS! Üks kraav siiski linnas hiljuti valmis, mis Kadrioru parki läbib. See aitab kuivatada Ülemiste liiklussõlme, aga mitte Tuukri tänava keldreid.

Kommentaarid

Raido Puust ütles …
Eks seda ole juba ka tehtud (vähemasti teatud määral), mida Kopenhaagen püüab "matkida". Vaata näiteks:
1) http://en.wikipedia.org/wiki/Cheonggyecheon
2) http://worldcongress2006.iclei.org/uploads/media/K_LEEInKeun_Seoul_-_River_Project.pdf
Raul wips Vibo ütles …
Tänud vihje eest, Raido. Selle Seouli projektiga olen kursis, nii palju kui aru olen saanud,oli selle projekti eesmärk linnaruumi parandamine, mitte niivõrd sadevee probleemi lahendamine. Aga igati lahe projekt, suur maantee pandi maa alla (nagu meil praegu Härjapea jõgi) ja selle peale tehti park.
Raul wips Vibo ütles …
Samal teemal ETV arhiivist
http://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-kaotatud-jogi

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…