Otse põhisisu juurde

Väo sõlm ja meedia surve

Täna siis Äripäev tõmbas teema taas tulipunkti. Et asjast lihtsam ülevaadet saada oleks, korjan lingid siia kokku. Artiklitel on muidugi palju huvitavaid ja "huvitavaid" kommentaare, lahmitakse seinast seina.
Mõned faktide täpsustused kommenteerijatele.
  • Väo-Maardu lõigu esialgse projekti koostasid COWI ja EA Reng, mitte Ramboll. Eestis ei olnud projekti koostamise ajal Rambolli veel olemaski.
  • Ramboll ei ole vastuväite esitamisega kuidagi seotud.
  • Detailplaneeringu lahendus erineb kardinaalselt esialgsest lahendusest, kuid vastuväide on esitatud ainult sellele osale, mis puudutab tankla maha- ja pealesõite.
  • Vastuväite esitajatel puuduvad igasugused sidemed tanklakettidega.
  • Mäo sõlme ei ole projekteerinud, aga olin esialgse eelprojekti tellijapoolne projektijuht. Sellest võib eraldi pikema loo kirjutada, kui kedagi huvitab. Kriitika sõlme aadressil on paljuski põhjendatud, igal hädal on oma anatoomia.
Üks huvitav teema kommentaaridest on seotud lubjakiviga. Esialgne projekt nägi ette Väo sõlme viimise osaliselt süvendisse. See on teada, et kogu piirkond paikneb lubjakivi peal, sõlme kõrval on Väo karjäär ning Tallinna ringtee all on lausa aktiivsed lubjakivi varud. Kui vaatame K-Projekti lahendust, siis selles on ainult kõrged mulded, mis on koledad, tõstavad liikluse maapinnast kõrgemale ja soodustavad müra levikut.
Tervet Lasnamäed läbib Laagna tee, mis omal ajal oli Eesti Projekti inseneride ja arhitektide superidee. Kanalist saadud materjal kulus kõik ehituseks ära ja transpordivood said õuelt peitu.
Teed on võimalik ehitada karjäärist toodavast materjalist või tee maa-alalt saadavast materjalist. Kõik, mis saadakse tee maa-alalt ja kasutatakse samas ära, ei loeta maavara kaevandamiseks ja sellelt ei pea maksma ka ressursimaksu. Teekasutaja jaoks on ressursimaks kadunud raha, sest see liigub kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja sellega võib rahastada mida iganes. Lisaks on ka transpordikulud võrreldes karjäärist juurdeveetava materjaliga oluliselt väiksemad. Seega ei ole üldse välistatud, et näiliselt väiksema mahuga Väo sõlm on kallim, kui esialgne mastaapsem lahendus, kus mullamahud olid tasakaalustatud. Ka keskkonnamõju on karjäärist veetava materjali puhul suurem, aga need on asjad, mis keskkonnamõju hindajatel sageli juhtmed kokku ajavad.
Kui Väo sõlme eelarvega on probleeme, siis tasuks ikkagi süvendi varianti kaaluda. Rääkimata sellest, et kui raha on vähe, siis ei tehta eraettevõtjale mingeid müstilisi kingitusi. See muideks võib olla oluline argument struktuurifondide raha tagasiküsimiseks.

Olgu siia lisatud skeem, mis oli ka vastuväite juures selgituseks. Tooma tänava pikenduse kaudu saab ühendada ka Tallinna ringteest idapoole jäävad kinnistud.

Põhitänav/maantee pole vormelirada, et peaks sajaga boksi sõitma.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…